Panteoni lähedale tekkinud karstilehter paljastas osa iidsest Roomast

Inna-Katrin Hein
Copy
Rooma Panteoni juurde tekkis karstilehter 27. aprillil
Rooma Panteoni juurde tekkis karstilehter 27. aprillil Foto: Matteo Nardone/PACIFIC PR/SIPA/Scanpix

Itaalia pealinnas Roomas asuva antiikajast pärit templi ja hilisema kristliku kiriku Panteoni (ladina keeles Pantheon) juurde tekkis ootamatult karstilehter, mis paljastas Vana-Rooma 2000 aasta vanuse tänavasillutise.

Rotonda väljakule tekkinud auk oli ühe ruutmeetri suurune ja 2,5 meetri sügavune. Arheoloogid leidsid selle põhjast travertiinist kive, mida iidsed roomlased kasutasid tänavasillutisena, teatab livescience.com. 

Travertiin tekib lubjarikka allkavee lubjast ja koosneb kaltsiidist. Travertiin on oma nime saanud Itaalia Tivertino linna järgi, kuna sealt on leitud suuri travertiini lasundeid.

Karstilehter tekkis Panteoni juurde 27. aprillil ja keegi selle tõttu kannatada ei saanud, kuna muidu rahvarohke paik oli koroonaviiruse tõttu inimtühi.

Rooma Panteoni juurde tekkis karstilehter, mille põhjas olid Vana-Roomas sillutuskivid.
Rooma Panteoni juurde tekkis karstilehter, mille põhjas olid Vana-Roomas sillutuskivid. Foto: Alessandro Serrano /AGF/SIPA/Scanpix

Linnavõimude sõnul on karstilehtrite ning suuremate ja väiksemate aukude teke on Rooma jaoks üha suurenev probleem.

Rooma ehitiste järelevalve juhtivametniku Daniela Porro sõnul pärinevad leitud sillutisekivid ajast, mil algne Panteon ehitati, 27 – 25 eKr. Selle lasi ehitada Vana-Rooma riigimees ja sõjaväelane Marcus Vipsanius Agrippa (63 – 12 eKr).

Vana-Rooma riigimehe Marcus Vipsanius Agrippa büst, mis asub Prantsusmaa Pariisi Louvre'i muuseumis.
Vana-Rooma riigimehe Marcus Vipsanius Agrippa büst, mis asub Prantsusmaa Pariisi Louvre'i muuseumis. Foto: akg-images/Scanpix

Tempel põles 110 pKr pikselöögi tõttu maha ja uus Panteon, mis oli Vana-Rooma kõikide jumalate tempel, rajati keiser Hadrianuse ajal 118 – 128 pKr uuesti.

Vana-Rooma keisrid Septimius Severus (146 – 211 pKr) ja Caracalla (186 – 217 pKr) muutsid templit ja selle juures olevat väljakut vastavalt oma nägemusele.

Arheoloogide sõnul leiti Rooma iidseid tänavakive juba 1990. aastatel, kui  Rotonda väljakule pandi uusi kanalisatsiooni- ja veetorusid.

Nüüd tekkinud auk neelas praegusest sillutisest 40 munakivi, ülejäänud eemaldasid arheoloogid.

Arheoloog uurimas Rooma Panteoni juurde tekkinud karstilehtrist avastatud 2000 aasta vanuseid tänavasillutuskive.
Arheoloog uurimas Rooma Panteoni juurde tekkinud karstilehtrist avastatud 2000 aasta vanuseid tänavasillutuskive. Foto: Alessandro Serrano /AGF/SIPA/Scanpix

Itaalia keeles on karstilehter «voragine» ja neid lehtreid on Rooma vanade osade tänavatel aina sagedamini näha.

Varem tekkis Roomas aastas umbes 30 karstilehtrit, kuid kuid alates 2009. aastast on nende arv kolmekordistunud.

2018 leiti Roomast 175 karstilehtrit, 2019 üle 100 karstilehtri. Võrdluseks: lõuna pool asuvas Napolis tekkis 2019. aastal 30 karstilehtrit.

Arheoloogide sõnul on Rooma tänavad ja väljakud üsna ebastabiilsed, kuna all on iidse Rooma tänavajäänused, kiviraiumiskohad, tunnelid ja katakombid. Pinnas muutub pärast paduvihmasid pehmeks ja ebastabiilseks ning võib variseda.

Geoloog Stefania Nisio sõnul on kõige enam karstilehtreid Rooma idaosas, kus pinnakihi all on palju tühja ruumi.

Enamik Roomast on ehitatud pehmele liivasele pinnale, mis vee tõttu erodeerub ning mida kahjustab ka autode ja teiste sõidukite vibratsioon.

Rooma võimud teatasid 2018. aastal suurest linna tänavate renoveerimisplaanist, kuid tänavate uuendamine on olnud aeglane.

Arheoloogide sõnul on tänu karstilehtritele tulnud päevavalgele palju Vana-Roomast, mõnikord ka aardeid.

Panteon (ladina keeles Pantheon) on ainus täielikult säilinud Vana-Rooma ehitis. On antiikaja suurim kuppelehitis, mille silindrikujulisse keskehitisse pääseb viilkatusega sammaskojast. Kunagi asusid keskehitises Vana-Rooma jumalate kujud.

Rooma Panteon
Rooma Panteon Foto: shutterstock.com

Panteonil on kiri M·AGRIPPA·L·F·COS·TERTIVM·FECIT, mis tähendab «Marcus Agrippa, Lucii filius, consul tertium fecit», tõlkes «Marcus Agrippa, Luciuse poeg, konsul kolmandat korda, ehitas selle». Marcus Agrippa lasi ehitada Panteoni eelse hoone, mis valmis 27 – 25 eKr.

110 pKr põles hoone maha ja hiljem ehitati uus, mida on ka tänapäeval näha. Marcus Agrippa kohta käiv jäeti uuele Panteonile. 

Alates 7. sajandist on Panteon olnud kristlik Santa Maria Rotonda kirik. Hoones asub Itaalia renessansikunstniku Raffaeli (1483–1520) haud.

Tagasi üles