Kas skeletid näitavad, et Hiina Mulani eeskujuks olid Vana-Mongoolia naissõdalased?
/nginx/o/2013/07/05/1875600t1hef1d.jpg)
11. mai 2020, 15:36
/nginx/o/2020/05/11/13096122t1ha765.jpg)
Arheoloogid leidsid Mongoolias kahe naissõdalase skeleti, mille uurimine näitas, et need naised tegelesid nii vibulaskmise kui ratsutamisega.
Need naised elasid millalgi Xianbei perioodil (147 – 552 pKr), mil praeguse Mongoolia alal oli rahutusi ja Hiinas tekkis ballaad Mulanist, teatab livescience.com.
USA California ülikooli arholoogide Christine Lee ja Yahaira Gonzalzi arvates ei olnud need naised kohe sõdalased, naid said nendeks selletõttu, et oli vaja oma kodu ja kodumaad kaitsta ning neist said meestega võrdsed sõdalased.
«Hiina Hani dünastia kadus umbes 220. aasta paiku pKr ja sellele järgnes rahutu periood, mis mõjutas ka Mongooliat, kus naised pidid samuti sõdima hakkama,» selgitas arheoloog Lee.
Üks naistest oli surres üle 50 aasta vana ja teine oli 20. eluaastates. Nende kehal ei olnud märke raskest traumast, kuid oli võitlemise jälgi.
«Tegemist oli väiksemates kokkupõrgetes saadud vigastustega, seega need naised suurtes lahingutes ei sõdinud. Nad kuulusid eliiti, sellele viitavad nende hauakohad ja hauas olnud esemete jäänused. Teada on iidseid naissõdalasi, kes osalesid ka suurtes lahingutes,» selgitas Lee.
Lee sõnul kirjutati Hiina ballaad naissõdalasest Mulanist Xianbei perioodil. Xianbei riik oli nomaadide impeerium, kuhu kuulusid tänapäeva Mongoolia, osa Kirde- ja Põhja Hiinast, Burjaatja, osa Lõuna-Venemaast, Altai ja Kasahstani idaosa.
Ballaadis läheb Hua Mulan oma eaka isa asemel sõjaväkke, olles end maskeerinud meheks. Ta võitleb 12 aastat, saab kuulsaks, kuid loobub autasudest ja pöördub koju tagasi.
/nginx/o/2020/05/11/13096145t1h53c3.jpg)
Ballaadis on, et ta võitles khaani eest, selliselt nimetati Mongoolia valitsejaid.
Arheoloogide sõnul peavad ballaadi Mulanist enda omaks nii mongoollased kui hiinlased ning selle loomisel võisid olla eeskujuks just Vana-Mongooolia naissõdalased.
Lee on teinud 16 aastat arheoloogilisi uuringuid Hiinas ja Mongoolias. Ta leidis kahe naissõdalase matmispaiga neli aastat tagasi Mongoolia Ohhoni provintsi Airagiin Gozgori arheoloogiliste väljaklaevamiste paigast.
Kokku leiti sealt 29 eliiti kuulunud inimese säilmed, neist 16 skeletti kuulusid meestele, 10 naistele ja 3 sugu on teadmata, kuna luustik oli halvas seisus. Kõigil uuritud luustikel oli kergemaid ja raskemaid vigastusi, märke vibu kasutamise ja ratsutamise kohta, mida tehti sageli ja pikaajaliselt.
Eriti selgelt oli näha luustikel, kaasa arvatud kätel, märke vibulaskmise kohta.
Lisaks oli neil säilmetele, eelkõige lülisambal, selliseid vigastusi, mis tekivad ratsutades ja hobuselt kukkudes.
Arheoloog Lee selgitas, et meeste ja poiste luudel oli selgeid märke vibu kasutamise ja ratsutamise kohta, osadel naistel oli üks või teine märk. Sõdalasnaiste skelettidel olid märgid nii vibulaskmise kui ratsutamise kohta nagu meestel.
«Säilmete järgi saab oletada, et nad võisid olla meestest isegi paremad. And tegid sama, mida mehed ning seega saab öelda, et sel iidsel ajal oli mingil määral soolist võrdõiguslikkust,» nentis arheoloog.
Lee sõnul ei olnud Hiinas naistel selliseid õigusi nagu oli Mongoolia Xianbei riigis.
«Hiinas hinnati naiste abitust ja pehmust, Mongooliast oli vastupidi, hinnati naiste võitlemisoskust ja sõjakust,» selgitas Lee.
Mongoolias ei olnud kirjakelet ega kirjutisi enne Tšingis-khaani (1162 – 1227), kuid teised kultuurid, Hiina, Korea ja Pärasia kirjutasid mongooollastest ja nende impeeriumist.
Arheoloog Lee teatel nautisid iidse Mongoolia naised 10. sajandil pKr vabadusi, mida teistes selle ajastu kultuurides ei tuntud. Mongoollastel olid kuningannad, kes juhtisid armeesid lahingusse ja võtsid vastu Rooma paavsti saadikuid.
Iidsed mongoollannad said otsustada, kellega nad abielluvad ja pärida vara.
Lee teatel on iseseisvate mongoollannade kohta ülestähendusi Vana-Hiina ürikutes, kus hiinlased neid samas hukka mõistavad, nimetades neid naisi kohutavateks, litsakateks ja halbadeks abikaasadeks.
«Neist on kirjutatud 900. aastatel pKr, kuid arvatavalt olid nad iseseisvad ja sõltumatud palju varem. Hiinlased lihtsalt märkasid neid siis ja tegid ülestähendusi,» selgitas arheoloog.
Lee teatel põlgasid hiinlased kõiki, kes elasid põhjapool, pidades neid harimatuteks metslateks.