Belgias ja Saksamaal katsetatakse suhtlemist võimaldavaid «koroonamulle»
:format(webp)/nginx/o/2013/07/05/1875600t1hef1d.jpg)
11. mai 2020, 11:08
:format(webp)/nginx/o/2020/05/11/13095174t1h952a.jpg)
Nii Belgias kui ka Saksamaal katsetatakse sotsiaalsete piirangute järk-järgulise tühistamise perioodil niinimetatud koroonamulle.
Belgias tohib alates 10. maist iga majapidamine kutsuda oma koju kuni neli külalist ehk tekib 2 korda 4 inimgrupp, mis moodustab kaks «mulli» ning mõlemad osapooled tohivad üksteise kodu külastada, teatab bbc.com.
Lähtutud on sellest, et üks grupp koosneb neljast inimesest.
:format(webp)/nginx/o/2020/05/11/13095172t1h2121.jpg)
Belgias kehtestatud reegli kohaselt ei tohi need kaks neljast gruppi ülejäänud inimestega lähedalt suhelda ega neid oma koju kutsuda.
Võõrustajad ja külalised peavad hoidma 1,5-meetrist vahemaad ning kohtumised võiksid toimuda mitte majas, vaid pigem terrassil või aias.
Epidemioloogide sõnul määrati nelja inimese grupp, kuna siis on lihtne jälgida, kui keegi haigestub.
Perekondadel võib olla keeruline valida need lubatud neli inimest. Psühholoog Karen Phaleti sõnul tekitab valimine peredes pingeid, sest mõnda inimest tuleb eelistada teisele.
Samasugune reegel on kehtestatud ka Saksamaal, kus alates möödunud nädalalõpust tohivad kahe majapidamise inimesed üksteisega suhelda ja külas käia, kuid teisi inimesi tuleb vältida.
Varem tohtisid omavahel suhelda vaid kaks inimest, kes kuulusid erinevasse majapidamisse.
Saksamaal nagu ka Belgias peavad inimesed hoidma 1,5-meetrist vahemaad ja võimalusel kandma maske.
«Koroonamull» on tekitanud nii meditsiiniekpertide kui poliitikute seas diskussiooni.
Näiteks Šotimaa peaminister Nicola Sturgeon kaalub koroonapiirangute leevendamist, et väikesed inimgrupid saaksid omavahel suhelda. See aitaks kaasa, et üksinda elavad inimesed, eelkõige eakad, saaksid teistega kontakti ja suhelda ning 2–4 inimest moodustaksid «mulli».
Briti Londoni School of Hygiene and Tropical Medicine meditsiinikooli õppejõu Stefan Flasche arvates on «koroonamullid» suurepärane toimetulekuviis kuni vaktsiini saamiseni.
Flasche rõhutas, et «mullis» olevad inimesed peaksid rangelt järgima seda, et nad ei suhtleks lähedalt «mullist» väljapool olijatega.
Meditsiiniasjatundja Flasche sõnul ei kao koroonaviirus niipea ja seega tuleb veel pikalt piirata paljude inimestega näost näkku suhtlemist.
Samal seisukohal on ka Oxfordi ülikooli sotsioloog Per Block, kes sõnas uudistekanalile Euronews, et «koroonamullid» võimaldavad suhelda ilma, et puhkeks uus viirushaiguse Covid-19 laine.
Block rõhutas, et «mulli» kuulujad peavad rangelt kinni pidama kitsa suhtlusgrupi reeglist.
On neid sotsiaal- ja meditsiiniteadlasi, kelle arvates on osadel inimestel väga raske väikese grupi inimestega suhelda.
Briti Warwicki ülikooli nakkushaiguste ekspert Mike Tildesley arvates on «mull» teoorias suurepärane lahendus, kuid ta ei ole kindel, kas see tegelikus elus töötab.
Ta lisas, et inimesed võivad valida kellega suhtlevad, kuid siis võivad meelt muuta ja kellegi teisega kohtuda ning seda ei saa kontrollida.
«Inimeste käitumine võib olla ettearvamatu ja inimesi ei saa massiliselt kontrollida. Kuidas saab üks inimene, kes valis enda «mulli» inimesed, olla kindel, et tema poolt valitud ei suhtle suure grupi väljaspoolsetega, kellest mõnel võib olla koroonaviirus,» selgitas Tildesley.
Maailmas on koroonaviiruse diagnoosi saanud üle 4,1 miljoni inimese, viirushaigusse on surnud ligi 284 000 inimest ja paranenud on ligi 1,5 miljonit inimest.