:format(webp)/nginx/o/2020/05/08/13091816t1hf526.jpg)
Koroonaviirus on jõudnud maailma igasse paika, kuid siiski on üks koht, kus koroonapandeemia on väga kauge probleem ja kus ei ole ühtegi koroonaviirusega nakatunut.
Maailmas on paik, kus koroonaviirus on väga kauge probleem
See on Antarktika, mida praegu peetaks praegu maailma kõige turvalisemaks paigaks, teatab cnn.com.
:format(webp)/nginx/o/2020/05/08/13091804t1hdd10.jpg)
Koroonaviirus oleks äärepealt jõudnud koos hooaja viimase kruiisilaevaga Antarktikasse, kuid õnneks ei juhtunud nii. Osadel pardal olnutel diagnoositi koroonaviirus ja reisijaid ei lubatud maale.
Antarktikas on hilissügis ja valmistutakse talveks ning arvatavalt jääbki see ala viirusest puutumata.
Antarktikas ei ole alalisi elanikke, kui pingviinid, vaalad, hülged ja albatrossid välja arvata.
Seal on siiski umbes 5000 inimest, kes on teadlased ja polaaruurijad, kes elavad rohkem kui 80 jaamas, kuid mitte alaliselt.
Üks neist jaamadest, Anveri saarel asuv Palmeri jaam on USA oma, olles USA jaamadest kõige põhjapoolsem.
Selle jaama juht on 45-aastane Keri Nelson, kelle teatel on jaamas olevad inimesed tänulikud, et nad seal on.
«Osa jaama elanikest lendas siiski koju, et olla raskel ajal oma lähedastega koos või siis aidata neid, kes abi vajavad. Meil on hea meel elada ja töötada paigas, kus haiguspuhanguid ei ole,» sõnas Nelson telefoni teel CNNile.
Ta on töötanud Antarktikas alates 2007. aastast, kuid mitte kogu aeg, vaid vaheaegadega.
Ta lisas, et tema ja teised Palmeri jaama töötajad on end maailmas toimuva ja koroonapandeemiaga kursis hoidnud, et teada, millisesse maailma nad oma missiooni lõppedes tagasi lähevad.
Nelsoni teatel on praegu Palmeri jaamas vaid 20 inimest, tavaliselt on neid kaks korda rohkem.
San Franciscos elav Nelson on töötanud lisaks Palmeri jaamale ka McMurdo jaamas ja Lõunapooluse jaamas.
Briti Antarktika uurimisjaamas, Adelaide’i saarel asuvas Rothera jaamas töötab 29-aastane šotlane Robert Taylor. Ta tegeleb jaamas logistikaga ja tagab uurijate turvalisust.
:format(webp)/nginx/o/2020/05/08/13091787t1hfeb8.jpg)
Ka tema on igaks juhuks hoidnud maailmas möllaval pandeemial silma peal. Pool aastat tagasi Antarktikas tööle hakanud mehe sõnul ei uskunud ta jaanuaris, et Hiinas alguse saanud haiguspuhang jõuab peaaegu kõikjale.
«Lugesin nii Hiinas kui Suurbritannias haigestunute kohta, kuid see oli minu jaoks kauge asi, mis mind otseselt ei mõjutanud. Kuid siis järk-järgult hakkas maailma meedia kirjutama eelkõige koroonaviirusest ja viirushaigusest ning sain aru, et see on väga tõsine asi,» teatas Taylor CNNile saadetud e-kirjas.
Taylor, kes vahepeal töötab ka Briti Halley VI jaamas, muretseb oma perekonna pärast, eelkõige vanaema pärast, kes on eakas ja kuulub riskirühma.
«Meie oleme siin nagu Kuul ja vaatame alla Maa poole. Me teame, mis toimub, kuid see meid ei puuduta,» lisas šotlane.
Taylori teatel soovis osa Briti jaamades töötanuid pandeemia tekkides koju perekonna juurde minna ja seda neile ka võimaldati, kuid kojujõudmise teekond on muutunud.
«Tavaliselt lennatakse Tšiili kõige lõunapoolsemasse linna Punat Arenasesse, kuid nüüd transporditi inimesed Falklandi saartele, kus nad pannakse Hebridean Sky kruiisilaevale ning pärast pikka teekonda jõutakse Suurbritanniasse,» selgitas polaarjaama töötaja Taylor.
Briti Rothera jaama ülejäänud töötajad on järgmised viis kuud üksinda, keegi ei saabu ega lahku.
Taylor, kelle tööaeg Rothera jaamas lõppeb aprillis 2021, lisas et Antarktika jäine loodus pakub huvitavaid vaatepilte ja ta kogemus on olnud õpetlik.
Nii britt Taylor kui ameeriklanna Nelson tunnistasid, et kui nad lõpuks koju tagasi pöörduvad, on maailm täielikult muutunud ning neil tuleb uue olukorraga harjuda. Võimalik, et nad hakkavad Antarktika turvalisust taga igatsema.
Viimastel aastatel on Anatraktika kruiisid muutunud väga populaarseks. Antarktika kruiise korraldavate firmade teatel käis 2018/2019 hooajal seal 168 inimest. Eelmisel 2017/2018 hooajal oli külastajaid 40 protsenti vähem.
2019/2020 kruiisihooajal, mis kestab novembrist märtsini, oodati Antarktikat külastama 78 500 inimest, kuid koroonaviirus tõmbas selle aasta algusest kruiisidele kriipsu peale ja vähem inimesi sai seda jäist paika näha.
:format(webp)/nginx/o/2020/05/08/13091793t1he855.jpg)
Uurimisjaamad hakkasid selle aasta alguses tegema turistidele piiranguid, et maailmas kiiresti leviv koroonaviirus ei jõuaks teadlasteni ning Antarktika jaamades kehtestati igaks juhuks karantiin.
Viirus oleks võinud jõuda polaaruurijateni, kuna ühel Antarktikat külastanud kruiisilaeval avastati koroonaviirus. Reisijatest, kellest enamik olid Austraaliast ja Uus-Meremaalt, 60 protsendil diagnoositi koroonaviirus.
Veel ei ole selge, kuidas koroonapandeemia on Antarktika kruiise mõjutanud, kuid reisifirmad, mis neid teevad, loodavad neid selle aasta lõpul taas tegema hakata.
Antarktika on maailmajagu, mis hõlmab Antarktise mandri ja seda ümbritsevad saared India, Atlandi ja Vaikse ookeani lõunaosas.
Antarktika võtab enda alla 8,9 protsenti maismaast.
Antarktika kasutamist reguleerib 1959. aastal Washingtonis sõlmitud Antarktika leping koos 1991. aasta keskkonnakaitse protokolliga, mille kohaselt Antarktika on avatud rahumeelseks kasutamiseks ja teadustegevuseks.
Vägede paigutamine Antarktikasse, maavarade kaevandamine ja muu pole lubatud.