Miks Saksamaa alistus 1945. aastal kaks korda?

Väljaanne, milles teatatakse, et Saksamaa kapituleerus tingimusteta ning Prantsusmaal Reims'is allkirjastati 7. mail 1945 kaptuleerumisakt Foto: akg-images/Scanpix

Hitlerlik Saksamaa alistus Prantsusmaal Reims’is 7. mail 1945 liitlasvägedele tingimusteta, see oli Saksamaa kolmanda riigi ja Euroopas Teise maailmasõja lõpp.

Või oli see hoopis 8. või 9. mail 1945 Berliinis? Kõik daatumid on õiged, sest Nõukogude Liidu ja liitlaste erineva ideoloogia ning Esimese maailmasõja pärandi tõttu alistus Saksamaa tegelikult kaks korda, teatavad cnn.com, reuters.com ja msn.com.

Kui liitlaste võidukus 1944. ja 1945. aastal sai üha selgemaks, hakkasid USA, Nõukogude Liit, Prantsusmaa ja Suurbritannia arutama kuidas Saksamaa peaks alistuma.

Saksamaa diktaator Adolf Hitler tegi 30. aprilil 1945 Berliini punkris enesetapu ja selleks ajaks ei olnud veel selge, kuidas Saksamaa sõjaline ja poliitiline alistumine toimuma peaks.

Hitler oli määranud, et tema surma korral saab Saksamaa juhiks mereväe admiral Karl Dönitz. Temast sai Hitleri surma järgselt Saksamaa uue tsiviilvalitsuse juht. 

Dönitz andis Saksa relvajõudude ülemjuhatuse esimehe asetäitjale Alfred Jodlile käsu pidada liitlasväegde ülemjuhatajaga Euroopas, USA kindrali Dwight D. Eisenhoweriga läbirääkimisi Saksa vägede alistumise üle.

Dönitz lootis, et läbirääkimised annavad talle aega, et võimalikult palju sakslastest tsiviilelanikke ja sõdureid päästa Saksamaal edasi liikunud punaarmeelaste teelt.

Samuti lootis ta veenda USAd, Suurbritanniat ja Prantsusmaad pöörduma Nõukogude Liidu vastu, et Saksamaa saaks jätkata sõda sellel rindel. Eisenhower nägi seda siiski läbi ja nõudis, et Jodl allkirjastaks alistumisdokumendi ilma läbirääkimisteta.

7. mail 1945 allkirjastas Jodl tingimusteta Saksa armee alistumise ja relvarahu, mis jõustus 8. mail 1945 kell 23.01 Kesk-Euroopa aja järgi.

Saksamaa relvajõudude ülemjuhatuse esimehe asetäitja Alfred Jodl (keskel) allkirjastas Saksamaa tingimusteta kapituleerumise akti 7. mail 1945 Prantsusmaal Reims'is Foto: /AP/Scanpix

Kui Nõukogude Liidu riigi- ja parteijuht Jossif Stalin kuulis, et Saksamaa on allkirjastanud Reims'is kõigi oma vägede tingimusteta alistumise, sattus ta raevu.

Stalin teatas, et kuna Nõukogude Liit ohverdas sõjas kõige rohkem sõdureid ja tsiviilisikuid, siis oleks pidanud nõukogude armeejuht olema Saksamaa alistumise allkirjastamise juures, mitte nõukogude ohvitser, kes oli Reims’is tunnistajaks.

Nõukogude Liidu riigi- ja parteijuht Jossif Stalin 1945. aastal Foto: akg-images/Scanpix

Stalinile ei meeldinud ka see, et alistumise allkirjastamine toimus Prantsusmaal Reims’is. Tema arvates oleks see pidanud toimuma Berliinis, mis oli Hitleri Kolmanda riigi pealinn. Sealne allkirjastamine oleks tema silmis olnud Saksamaa õige alistumine.

Stalinit ärritas, et tingimusteta alistumise dokumendi allkirjastanud Jodl ei olnud Saksamaa kõige kõrgem sõjaväelane. Stalini seisukoht meenutas liitlastele, kuidas Esimese maailmasõja lõpul Saksamaaga rahulepingu sõlmimine külvas järgmise maailmasõja seemne.

Saksamaa keisririik lakkas pärast Esimeset maailmasõda, mis lõppes 1918, eksisteerimast ja selle asemele tekkis parlamentaarne vabariik. Saksa poliitik Matthias Erzberger allkirjastas 11. novembril 1918 Prantsusmaal Compiègne'i vaherahu, mille kohaselt Saksamaa alistus liitlastele (Antant) tingimusteta.

Sakslastele oli nende armee alistumine suur üllatus, kuna neile edastatud info kohaselt oli Saksamaa sõda võitmas.

Selle tulemusel hakkasid levima kuuldused, et Saksamaa uus tsiviilvalitsus ning marksistid ja juudid on Saksa armeele noa selga löönud.

See viis lõpuks Erzbergeri mõrvani 1921. aastal paremäärmusliku terroristliku grupeeringu Organisation Consul poolt.

Saksamaa armeele noa selga löömisest sai Saksamaa uue partei Natisonaalsotsialistliku Saksa töölispartei loosung ning see oli üks seisukohtadest, mis aitas sellel parteil võimule saada.

Nõukogude Liidu juht Jossif Stalin väitis, et kuna sõjaväelane Jodl allkirjastas tsiviilriigipea Dönitzi käsul Saksamaa alistumislepingu, siis see võib tekitada olukorra, kus kellegi õigusi on riivatud.

Nõukogude Liidu juht arvas, et Saksamaa võib alistumise ebaseaduslikuks kuulutada, kui dokumentide ei ole allkirjastanud Saksamaa relvajõudude ülemjuhatuse esimees feldmarssal Wilhelm Keitel. Liitlased olid sellega nõus ja nad korraldasid, et Saksamaa alistuks teist korda.

Feldmarssal Wilhelm Keitel allkirjastas Saksamaa alistumisdokumendi 8. mail 1945 kell 22.43 Berliini linnaosas Karlshorstis Nõukogude Liidu marssali Georgi Žukovi ja liitlaste delegatsiooni juuresolekul. Nõukogude Liidus oli siis juba 9. mai 1945 ja kell oli 00.43.

8.mail 1945 kirjutas Saksamaa kindralfeldmarssal ja relvajõudude ülemjuhatuse esimees Wilhelm Keitel Berliinis Saksamaa alistumislepingule teist korda alla. Esimene Saksamaa alistumisleping sõlmiti 7. mail 1945 Prantsusmaal Reims'is ja sellel andis allkirja Saksamaa relvajõudude ülemjuhatuse esimehe asetäitja Alfred Jodl Foto: akg-images/Scanpix

Keitel tõstis alistumislepingus esile vähetähtsat punkti, lootes lisada klausli, mis oleks ta vägedele andnud 12-tunnise ajapikenduse, et tagada neile relvarahu korralduste saatmine enne kui nad sõja jätkamise eest liitlastelt karistada saada võivad.

Žukov andis Keitelile selle kohta suulise lubaduse, kuid ei andnud oma nõusolekut klausli lisamiseks dokumenti. Viivituse tõttu jõuti allkirjastamiseni 8. mai 1945 viimastel tundidel, Nõukogude Liidus oli siis juba 9. mai 1945.

Nõukogude Liidus ja nüüd Venemaal tähistakse hitlerliku Saksamaa alistamist ja Suure isamaasõja lõppu 9. mail.

Nõukogude meedia teatas Prantsusmaal Reims’is 7. mail 1945 Saksamaa alistumisest alles päevi pärast Keiteli poolset Saksamaa kapituleerumisakti allkirjastamist.

Juba 1945. aastal arvati, et Saksamaa teine alistumine oli propagandistlik ja see oli korraldatud nii, et Stalin ja Nõukogude Liit saaks võidu oma arvele kirjutada.

Läänes tähistatakse Teise maailmasõja lõppu ja Saksamaa alistumist 8. mail, kui relvarahu jõustus. 

7. mai 1945 Prantsusmaa Reims. Pildil keskel liitlasvägede ülemjuhataja Euroopas, USA kindral Dwight Eisenhower, kes hoiab sulepäid, millega Saksamaa relvajõudude ülemjuhatuse esimehe asetäitja Alfred Jodl kirjutas alla Saksamaa tungimusteta kapituleerumise dokumendile Foto: /AP/Scanpix

Teine maailmasõda oli 1. septembrist 1939 kuni 2. septembrini 1945 kestnud maailmasõda. Sõjas osalesid kõik suurvõimud, mis jagunesid kaheks sõjaliseks liiduks: liitlasvägedeks ja teljeriikideks.

See oli ajaloo laiahaardelisim sõda, hõlmates otseselt rohkem kui 100 miljonit inimest rohkem kui 30 riigist.

Teine maailmasõda oli inimajaloo veriseim sõjaline konflikt – kokku hukkus sõjas 50 kuni 85 miljonit inimest, millest suurema osa moodustasid tsiviilelanikud Hiinas ja Nõukogude Liidus.

Sõda hõlmas veresaunu, süstemaatilisi genotsiide, strateegilist pommitamist, näljahädasid, haiguspuhanguid ja ainsat tuumarelvade sõjalist kasutamist inimkonna ajaloos.