Maa gravitatsioonilise kaaslase Kuu esipoolest tehtud foto näitab, et tal oleksid nagu rõugearmid.
PILDID JA VIDEO ⟩ Uus foto näitab, et Kuu esipool on «rõugearmiline»
USA California fotograaf Andrew McCarthy postitas Kuu esipoolest tehtud foto aprillis oma Instagrami leheküljele ja selgitas, mis sellel näha on, teatab livescience.com.
«Selline vaatepilt Kuust võib tunduda kummaline. Kaks nädalat uurisin Kuu pilte ja võtsin pildid, millel oli kõige suurem kontrast. Panin need omavahel kokku ja sain Kuu pinna, mis on rikkaliku tekstuuriga, seal on palju kraatreid,» selgitas fotograaf.
Kõrge kontrastiga aladel on luited, mis tekitavad Kuu Maa poolsel küljel heledamaid ja tumedamaid piirkondi.
Luited liiguvad pidevalt vastavalt Kuu faasile, paljastades või varjates iga päev uusi pinnaosi Kuu pinnal.
Fotograaf McCarthy suunas kahe nädala jooksul igal õhtul oma kaamera Kuu poole, tabades Kuu einevaid pinnaosi. Kui Kuu oli lõpuks täiskuuks saanud, oli McCarthyl rida kõrge kontrastsusega selgeid fotosid igast Maa pool asuvast Kuu kraatrist.
Fotograaf ühendas saadud fotod üheks komposiitpildiks. McCarthy sõnul sai ta Kuu kraatritest, mis asuvad Maa poolsel küljel, väga selged pildid.
Fotograafi sõnul näeb teleskoobi abil tavaliselt vaid mõnda Kuu kraatrit, kuid kui Kuu erinevatest paikadest tehtud fotod panna kokku suureks fotoks, siis ilmneb, et kraatreid on palju.
Kuu on meie planeedi kaaslane, mille keskmine kaugus Maast on 384 400 kilomeetrit.
Arvatakse, et Kuu tekkis umbes 4,5 miljardit aastat tagasi. Ta päritolu kohta on mitmeid hüpoteese, millest kõige populaarsem on, et ta tekkis Maa ja Marsi-suuruse kosmilise keha kokkupõrkel.
Maalt vaadatuna paistab Kuu hele, tegelikult on ta pind tume ja peegeldusvõime on väike.
Kuu tekitab oma gravitatsiooniga Maal tõusu ja mõõna ning mõjutab Maa pöörlemist.
Kuu ja Maa vaheline kaugus suureneb iga aastaga 3,8 sentimeetri võrra, kuid see ei suurene konstantselt.
Kuu teeb tiiru ümber Maa 27 ööpäeva ja 8 tunniga. Kuu faasid vahelduvad 29,5 päevase perioodiga.