Tõde või linnalegend: kas eriolukorra ajal juuakse Eestis rohkem alkoholi?
13. mai 2020, 16:26
/nginx/o/2020/05/13/13099136t1h14c2.jpg)
Eriolukord on pannud inimesed mitmeski mõttes proovile ning nii mõnigi otsib igavuse, üksinduse ja negatiivsete emotsioonidega võitlemisel abi alkoholist. Elu24 uuris nii alkoholitootjatelt kui poodnikelt, kas on alust linnalegendil, et koroonapandeemia on rahva jooma ajanud.
«Täiesti võimalik, et praegu on alkoholi tarbimine suurenenud,» pakkus kliiniline psühholoog Tiina Kalda hiljuti raadio Elmar eetris. Ta selgitas, et sellel võib mitu põhjust olla.
«Kodus on lihtsam juua - vähem piiranguid, keegi ei jälgi. Näiteks paarist, kes muidu läheks välja koos ja võib olla autoga ning ainult üks tarvitaks alkoholi, võtavad kodus klaasi suurema tõenäosusega mõlemad,» rääkis Kalda. «Kui hommikul pole vaja karantiiniperioodi või kodus töötamise tõttu kodust välja minna, on lihtsam endale õigustada paari klaasi veini filmi kõrvale.»
Kas aga poodide statistika ka kinnitab seda, et inimesed on eriolukorra ajal rohkem napsutama hakanud?
Kas lahja vahetati kangema vastu?
«Võrreldes eelmise aastaga vähenes nii märtsis kui ka aprillis õlle müük märgatavalt, samas kasvas kange alkoholi ja veinide müük, kuid vahuveinide müük on võrreldes eelmise aasta sama perioodiga siiski väiksem,» rääkis Maxima Eesti müügiosakonna juht Marge Kikas Elu24-le.
Mittealkohoolsetest jookidest müüdi aga märtsis veidi rohkem vett, aprillis oli müük jälle langustrendis. «Nii vee kui ka karastusjookige müük on seotud ilma ja inimeste liikumisega, nii märtsis kui ka aprillis ei olnud ilusat ilma ning ka inimeste liikumine oli piiratud,» selgitas Kikas.
Prisma kauplustes müüdi aga kanget alkoholi ja veini pea 30 protsenti rohkem, kui eelmise aasta märtsis ja aprillis. Lahja alkoholi müük kasvas keskmiselt kümme protsenti.
«Aasta tagasi kehtis Eestis tänasest oluliselt kõrgem alkoholiaktsiisi määr ning palju oste tehti toona Läti piiripoodidest. Ilmselt ongi peamiseks müügikasvu mõjutajaks olnud Eestis alkoholiaktsiisi langetamine möödunud suvel,» kommenteeris Prisma Peremarket ASi kommunikatsioonijuht Ivo Rull.
Rimi Eesti avalike suhete juht Katrin Bats märkis, et nende kauplustes olulist müügikasvu alkoholimüügis näha pole. «Pigem on müük jäänud sarnaseks eelmise aastaga. Küll aga on toimunud teatud nihkeid tootegrupiti. Tundub, et inimesed tarbivad rohkem kanget alkoholi, ehk on vahetanud tõenäoliselt lahja kange vastu,» sõnas ta.
Samuti on Rimi kauplustes märgata, et inimesed ostavad varasemaga võrreldes rohkem odavama otsa tooteid, seda nii lahja kui kange alkoholi osas.
«Eelistatud on loomulikult endiselt ka kampaaniahinnaga tooted. Näeme ka seda, et eriolukorra ajal on suurenenud õllekohvrite müük. Kõige rohkem ostetakse kangest alkoholist ikka viina ja müügikasvu eest «vastutab» see kõige odavam,» kommenteeris Bats.
Majanduskriisi ajal alkoholitarbimine langeb
«Kriis on kestnud liiga lühikest aega, et selle põhjal teha kaugele ulatuvaid järeldusi tarbimistrendide muutumise kohta,» rääkis Liviko juht Janek Kalvi Elu24-le. Tema sõnul olid esimesed kolm kuud Livikole äriliselt väga paljulubavad ning kriisi mõjud avaldusid siiski alles poolest märtsist.
«Aastate jooksul kinnitust leidnud muster ütleb pigem seda, et majanduskriiside ajal alkoholi tarbimine langeb ning majanduskasvu tingimustes kasvab. Ka mina olen kursis erinevate spekulatsioonidega justkui võiks kestev kriis suunata alkoholi tarbimise kasvutrendile, kuid vähemalt Liviko müüginumbrid seda ei kinnita,» rääkis Kalvi.
Liviko pikaaegse juhi sõnul on kriisid erinevad ning seekordse kriisi algfaasi iseloomustavateks märksõnadeks on viirus, füüsiline- ja sotsiaalne isolatsioon, kodukontor, kaugtöö jne.
«Enamus toitlustus- ja meelelahutusettevõtetest, kus inimesed varem alkoholi tarbisid, on olnud suletud ning võib arvata, et väikeses osas on see tarbimine kandunud üle kodudesse,» selgitas Kalvi.
Tootmis- ja müügimahtudele avaldab kohaliku tarbimise kõrval oluliselt suuremat negatiivset mõju turistide, reisikaubanduse ning ekspordimahtude vähenemine. «Enamikes alkoholikategooriates nägime aprillis eelmise aastaga võrreldes 15-40 protsendilist langust,» tõdes Kalvi.
Siiski, on ka erandeid. Märtsi lõpus ning aprilli alguses täheldati Liviko viinade müügis, eriti just kange viina (80% - toim.) müügi hüppelist suurenemist. «Arusaadavalt põhjustas nõudluse kasvu lühiajaline desinfitseerimisvahendite defitsiit ning kanget viina kasutati puhastusvahendina, mitte joogina,» selgitas Kalvi.
Juba aprilli keskel langes kange viina müük varasemale tasemele.
«Oleme lisaks märganud, et kriisi kestel on tarbijad pöördunud vanade ja tuntud kodumaiste kaubamärkide poole. Viru Valge, Vana Tallinn ja Laua Viin on müükide poolest tunduvalt paremas seisus kui kallimad importnapsid,» lisas Kalvi.