Astronoomide sõnul on Päikesel «keskeakriis» (1)

Inna-Katrin Hein
Copy
USA kosmoseagentuuri NASA  2014. aasta augusti foto, millel on näha Päikese aktiivsed piirkonnad
USA kosmoseagentuuri NASA 2014. aasta augusti foto, millel on näha Päikese aktiivsed piirkonnad Foto: NASA/REUTERS/Scanpix

Nii nagu inimestel on keskeakriis, nii on see ka meie päikesesüsteemi tähel Päikesel, mis astronoomide sõnul on kriisis.

Meie planeedi elu sõltub Päikesest, mis on umbes 4,5 miljardi aasta vanune ja on jõudnud oma elu keskpaika, teatab msn.com. 

Päikese aktiivsusel on 11 aasta pikkune tsükkel ning seda mõõdetakse päikeseplekkide ja -pursete järgi.

Päikese 11-aastase tsükli kõrgajal on palju päikeseplekke ja -purskeid. Näiteks Päikese krooni massipurse, mis on võimas ja jõuline magnetvälja ja plasma plahvatus Päikese kroonis.

USA kosmoseagentuuri NASA  foto Päikese krooni massipurskest.
USA kosmoseagentuuri NASA  foto Päikese krooni massipurskest. Foto: Stocktrek Images/Scanpix

Kuna Päikese pöörlemine on eri laiuskraadidel erinev, siis ta magnetvälja jõujooned põimuvad, nii et magnetvälja silmused purskuvad Päikese pinnalt välja, tekitades päikeseplekke ja protuberantse, mis on Päikese atmosfääris helenduvad gaasijoad ja -pilved.

«Arvame, et päike on sellises vanuses, kus ta magnetväli on muutumas ja võimalik, et me näeme seda muutumist,» sõnas Austraalia astronoom Benjamin Montet.

Vananeval Päikesel on magnetväli nõrgem, vähem on nii päikeseplekke kui protuberantse.

Saksamaa Max Plancki instituudi astronoomid võrdlesid meie Päikest teiste kaugemal asuvate tähtedega, et teha ta vananemine kindlaks. 

Teadlased võrdlesid meie Päikese heledust ja muutlikkust 369 tähe omaga. Need tähed on umbes meie Päikese vanused, neil on sama koostis ja temperatuur, kuid astronoomid märkasid mõningaid erinevusi.

«Tüüpiline Päikese-sarnane täht, mida Kepleri teleskoop uuris, oli aktiivsem ja mürarikkam kui Päike,» teatas uuringus osalenud Austraalia astronoom Benjamin Montet.

Nelja aasta pikkune uuring näitas, et teiste tähtede aktiivsus oli viis korda suurem ajal, mil meie Päikese aktiivsus oli tipus.

USA kosmoseagentuuri foto päikesepursetest.
USA kosmoseagentuuri foto päikesepursetest. Foto: /AP/Scanpix

«Kosmiliste kehade puhul ei ole suur varieeruvus haruldane, kuid meie jaoks oli üllatus, et nägime seda ka Päikese ja temasarnaste tähtedega,» sõnas Montet.

Ta lisas, et mida rohkem päikeseplekke, seda võimsamad on ka päiksepursked, mis võivad mõjutada vastava süsteemi planeete.

Montet sõnul on meie süsteemi täht Päike keskeas, kuna ta aktiivsus on väiksem. Seda näitas võrdlemine teiste tähtedega. 

Päike on meie Päikesesüsteemi täht, heledaim Maalt nähtav täht, olles meie planeedist keskmiselt 149,6 miljoni kilomeetri kaugusel.

Päike vaadatuna Maalt.
Päike vaadatuna Maalt. Foto: Mark Baker/AP/Scanpix

Päikese aktiivsustsükkel kestab umbes 11 aastat. On leitud, et aktiivsustsükli jooksul, aktiivsuse maksimumist kuni miinimumini, varieerub Päikese kiirguse tugevus umbes 0,1 protsenti.

Päike koosneb peamiselt vesinikust, mida on 73,46 protsenti ja heeliumist, mida on 24,85 protsenti, kõiki ülejäänud elemente on 1,67 protsenti.

Päikese vanus on 4,57 miljardit aastat. Päikest peetakse universumi ajaloos kolmanda põlvkonna täheks.

Kommentaarid (1)
Copy
Tagasi üles