VIDEO ⟩ Islamiriik kasutab koroonapandeemiat ära

Islamiriigi võitleja hoidmas oma rühmituse lippu juunis 2014 Iraagis Mosulis, mis langes Islamiriigi kätte Foto: Stringer/Reuters/Scanpix

Sunniitide islamistlik terroriorganisatsioon Islamiriik kasutab koroonapandeemiat ära ning on hakanud Iraagis ja Süürias tegema aina rohkem terrorirünnakuid ajal, mil nende kahe riigi võimud on keskendunud koroonaviiruse tõrjumisele.

Islamiriigi džihadistid korraldasid enesetapurünnaku näiteks Põhja-Iraagis asuvas Kirkukis, teatab yle.fi.

Aprilli lõpus läks Kirkukis asuva Iraagi luureorganisatsiooni piirkondliku peakorteri juurde mees, kes üritas hoonesse pääseda. Ta ei jäänud hoonet valvanud sõdurite käsu peale seisma, mille tõttu sõdurid avasid tule. Mees lasi end luureorganisatsiooni esinduse juures õhku, haavates kolme valvesõdurit.

Kolm päev hiljem, 2. mail panid Islamiriigi džihadistid Iraagi Salahaddini maakonnas Mukaishefahis toime kolm koordineeritud rünnakut, tappes kümmekond Iraagi poolsõjaväelise organisatsiooni liiget. Viimase aja üks verisemaid rünnakuid toimus Iraagi pealinnast Bagdadist 180 kilomeetri kaugusel.

Iraagi rahvamobilisatsioonijõudude sõdur uurimas Mukaishefahis paika, kus Islamiriigi võitlejad 2. mail rünnaku korraldasid Foto: AHMAD AL-RUBAYE/AFP/Scanpix

USA analüütikute sõnul näitavad need rünnakud, et Islamiriik on Põhja-Iraagis taas aktiveerunud. Enesetapurünnakut ei ole seal olnud kuid ning Salahaddini rünnakute seeria oli kõige keerulisem rünnak alates 2017. aastast.

Islamiriik tõstab peab ka Iraagi naaberriigis Süürias, kus džihadistid on rünnanud nii julgeolekuüksusi, naftavälju kui tsiviilelanikke.

Lääne ekspertide sõnul näitavd need rünnakud, et Islamiriik on hakanud tugevnema ajal, mil nii iraagis kui Süürias on põhitähelepanu koroonapandeemial ja selle tõttu tekkinud majandusprobleemidel.

Ekspertide arvates kasutab Islamiriik koroonakaost ära, et oma kalifaat uuesti rajada.

Märtsi keskel edastasid Islamiriigi juhid võitlejatele sisesõnumi, et pandeemia on tekitanud uue olukorra, mis on neile kasulik.

Iraagi kurdipiirkonna asepeaminister Qubad Talabani sõnas, et Islamiriigi tugevnemine on suureks ohuks.

«Nad on siin taas aktiveerunud ja üsna pea võivad nad teha rünnakuid ka Bagdadis,» arvas Talabani.

USA luure andmetel on Iraagis umbes 2500 – 3000 Islamiriigi võitlejat.

Märtsi lõpul tegid Islamiriigi võitlejad rünnakuteseeria Süürias, mis ulatus Süüria keskosast Homsi maakonnast kuni idapiiril asuvsse Deir ez-Zourisse.

Iraagi luure andmetel läksid umbes 500 võitlejat, kelle seas oli ka vanglast põgenenuid, pärast rünnakuid Iraaki, et siis seal terrorirünnakuid toime panna.

Ekspertide sõnul oskavad Islamiriigi džihadistid olukorrast kasu lõigata.

Iraagi kaitseväest osa on suunatud viirusetõrjesse ja seega on vähem sõdureid, kes tegelevad džihadistide rünnakutega.

Iraagi keskvalitsuse ja kurdide omavalitsuse vahelised vastuolud on jätnud Iraagi põhjaosa ilma julgeolekuüksustest.

Lisaks lahkusid möödunud aasta detsembris Iraagist USA väeüksused, mille tõttu on seal olukord keerulisem.

Islamiriik on sunniitide islamistlik terroriorganisatsioon, mis on erinevate nimede all tegutsenud alates 1990. aastate keskelt. 

Eduka sõjategevus tulemusel kuulutati 29. juuni 2014 hõivatud aladel Süürias ja Iraagis välja šariaadi juhtimisvormiga ülemaailmne Islami Kalifaat. Pealinnaks sai Süürias asuv Al-Raqqah. Islamiriigi sunniäärmuslastest võitlejad vallutasid juunis 2014 Iraagi suuruselt teise linna Mosuli.

2018. aasta kevadeks olid Islamiriigilt kõik maa-alad tagasi võidetud.

Iraagi sõdurid hoidmas juulis 2017 Islamiriigilt tagasi vallutatud Mosulis selle terrorirühmituse lippu Foto: ALKIS KONSTANTINIDIS/REUTERS/Scanpix