:format(webp)/nginx/o/2020/04/30/13078705t1ha06b.jpg)
Saksamaa diktator Adolf Hitler tegi 30. aprillil 1945 Berliinis asunud punkris enesetapu, süües oma viimase eine, jättes kaaskonnaga hüvasti ja lastes siis end maha.
Adolf Hitler tegi täna 75 aastat tagasi enesetapu, milline oli ta viimane päev?
75 aastat tagasi toimunud sündmuse tunnistajaks oli SS-sõdur Hermann Karnau, kes oli Berliini Führerbunkeri üks valvuritest, kirjutab is.fi vahendades Anton Joachimsthaleri raamatut «Hitlers Ende» (Hitleri lõpp).
Karnau oli nende seas, kes Adolf Hitleri ja ta naise Eva Brauni surnukehale punkri juures bensiini kallasid ja süütasid ajal, mil nõukogude Punaarmee linnas kiiresti edasi liikus.
«See oli põrgulik vaatepilt. Hitleri keha liikus leekides ja mõlemad jalad kerkisid, nagu ta oleks ikka elus. Ka proua Hitleri surnukeha liigutas. Saime aru, et neid liigutasid leegid ja kuumus,» meenutas sakslane aastaid hiljem.
Karnau sõnul panid nad Hitleri ja ta naise surnukeha kõrvuti, surnukehad olid punkri sissekäigust 2 – 2,5 meetri kaugusel.
«Hitler oli keeratud teki sisse, kuid ta pea ja osa ülakeha oli näha. Ta pea oli vigastada saanud ja sellel oli verd. Siiski sai öelda, et see oli Hitler,» teatas Karnau aastaid hiljem.
:format(webp)/nginx/o/2020/04/30/13078702t1h0423.jpg)
Karnau andis Hitleri surma ja surnukeha põletamise kohta tunnistusi 1953. aasta novembris.
Hitleri ja Eva Brauni, kellega füürer enne surma abiellus, surnukehade hävitamine pärast nende enesetappu on hästi dokumenteeritud.
Liitlased, kaasa arvatud Nõukogude Liit ei soovinud, et Saksamaa diktaatori surma asjaoludes oleks midagi ebaselget ja kahtlast. Selle tõttu kuulasid nad üle kõik, kes olid Hitleri viimaste hetkede juures.
Kui Nõukogude Liidu juhile Jossif Stalinile teatati Hitleri surmast, siis ta ei uskunud seda ja selle tõttu ei avaldanud liitlased kohe, et leidsid Hitleri põlenud surnukeha.
Venelaste seas hakkasid levima Hitleri kohta teooriad, mille kohaselt oli ta elus ja põgenes kuhugi, kus sai turvaliselt olla. Osad neist juttudest jäid ringlema aastakümneteks ja jõudsid ka ajalooraamatutesse.
Milline oli Adolf Hitleri viimane päev?
Hiltler magas oma viimasel ööl vaid kolm tundi. Kui saabus 30. aprill 1945, siis kella ühe paiku öösel jättis ta kaaskonnaga hüvasti ja läks siis oma ruumidesse tagasi, et veel natuke magada.
Ta tõusis taas kell viis ja käskis Riigikantselei ja selle aia all asunud Führerbunkeri julgeoleku ja kaitse eest vastutanud SS-Brigadeführeril Wilhelm Mohnkel raporteerida olukorrast.
Mohnke teatas Hitlerile, et nõukogude väed on juba Berliini Potsdamer Platzil, vähem kui 400 meetri kaugusel Riigikantselei hoonest.
Keskpäeval kutsus Hitler enda juurde Beriini kaitse eest vastutanud kindrali Helmuth Weidlingi, kes teatas, et Saksa väed on Berliini lahingut kaotamas ja arvatavalt lõppeb lahing õhtul nende kaotusega.
Natside kartusest hoolimata ei olnud nõukogude vägede eesmärgiks Hitleri Führerbunkeri vallutamine. Nad ei jõudnud sinna 30. aprillil 1945 nagu Mohnke kartis, vaid alles 2. mail 1945.
Kui nõukogude väed Berliinis edasi liikusid, siis nad tegelikult ei uskunud, et Hitler ikka Berliinis on. Nad arvasid, et ta on ammu põgenenud.
:format(webp)/nginx/o/2020/04/30/13078774t1hfdde.jpg)
Hitler andis pärast keskpäeva oma viimase päevakäsu, milleks oli, et väikesed sõdurite grupid peavad Berliinist välja murdma. Hitler langetas siis ka otsuse enda kohta.
«30. aprillil 1945 pärastlõunal teatas Hitleri erasekretär Martin Bormann, et Hitler langetas otsuse võtta endalt elu ning et ta laseb end maha. Ka Hitleri naine Eva Braun teeb enesetapu. Nende surnukehad tuleb põletada,» tunnistas Hitleri adjutant Otto Günche 1956. aastal.
Bormann andis Günchele käsu koguda palju bensiini ja viia kanistrid punkri sissekäigu juurde.
:format(webp)/nginx/o/2020/04/30/13078712t1hbe6b.jpg)
Kella 13.00 paiku sõi Hitler oma viimase lõunasöögi koos sekretäride Gertraud Junge ja Gerda Christianiga. Nad sõid spagetisid kastmega.
Sekretäride mälestuste kohaselt nad söömise ajal ei rääkinud, kuid Hitlerile meeldis muidu monolooge pidada ja vahel rääkis ta ka söömise ajal.
Oma elu viimasel perioodil Hitleri tujud muutusid pidevalt ja ta üritas samaaegselt tegeleda mitme asjaga.
Pärast lõunasööki jättis Hitler oma sekretäridega hüvasti ja mõned tunnid hiljem, umbes kella 15.20 ajal sulges ta end koos Eva Brauniga oma ruumidesse.
Hitleri adjutant Otto Günche koos sõdurist teenija Heniz Lingega asusid ukse juurde valvesse.
Punkris jäi kõik vaikseks, kuulda oli vaid konditsioneeride ja generaatori diiselmootori helisid. Kõik ootasid, millal Hitler endalt elu võtab.
Erinevate allikate andmetel lasi Hitler end 30. aprillil 1945 kella 15.30 kuni 15.50 vahelisel ajal kohaliku aja järgi maha.
Kellaaeg on oletuslik, sest läbi paksu raudukse ei olnud lasku kuulda. Heinz Linge oli esimene, kes sisenes Hitleri ruumidesse ning talle järgnesid Bormann ja Günche.
«Sisetunne ütles, et nüüd on õige aeg. Läksin läbi eesruumi Hitleri eraruumidesse, elutoa uks oli suletud ja õhus oli tunda tulistamise lõhna. Ütlesin Bormannile, et nüüd on see toimunud. Me avasime elutoa ukse ja astusime sisse,» meenutas Linge 1950. aastatel.
Linge ja Günche kirjeldasid 1950. aastatel uurijatele, mida nad 30.aprillil 1945 Hitleri punkri elutoas nägid ja nende kirjeldused olid sarnased.
«Adolf Hitleri ja Eva Brauni surnukehad olid diivanil, mis oli uksest sisse astudes kohe näha. Hitler oli diivani vasakul poolel, ta pea oli langenud natuke vasakule ja ette. Ta parem käsi oli üle diivani käsitoe. Hitleri silmad olid lahti,» sõnas Linge aastaid hiljem.
:format(webp)/nginx/o/2020/04/30/13078709t1h4ff1.jpg)
Pärast Linget ja Bormanni sisse astunud Günche kirjeldas, et ta nägi Hitleri paremas meelekohas kuulihaava ning see oli seal, kus kulm lõppeb. Ta lisas, et Hitleri suu oli natuke lahti ja diivani juures põrandal oli vereloik.
Günche läks siis nõupidamisteruumi, kes Hitleri teised kaaskondlased ootasid ja teatas, et füürer on surnud.
Linge teatel oli Eva Brauni surnukeha diivanil poolistuvas asendis, olles Hitlerist umbes 30 sentimeetri kaugusel. Brauni üks jalg oli diivanil.
«Ta silmad olid lahti ja huuled tugevalt kinni pigistatud. Ta kehal ei olnud vigastusi,» tunnistas Linge hiljem.
Liitlased vaidlesid pärast Teist maailmasõda, et kas Hitler võttis enne enda mahalaskmist tsüaniidi.
Liitlaste küsimuseks oli, et kas Hitler kartis nõkogude vägede kätte langemist ja selle kartuses hammustas ta esmalt tsüaniidiampulli katki ja siis lasi end maha? Kas ta pani püstoli endale meelekohta või hoopis suhu?
Hitleri surnukeha leidnutest jäi sõjas lisaks Günchele ja Lingele ellu ka Hitleri noorteorganisatsiooni hitlerjugend juht Artur Axmann.
Ka andis 1950. aastatel tunnistusi ning tema sõnul lasi Hitler end maha ja Eva Braun võttis sinihapet.
Axmanni sõnul rääkisid Hitler ja Braun pärast abiellumist, et millise enesetapuviisi nad valivad ning Hitler oli öelnud, et valib relva ja Braun, et mürgi. Braun oli teatanud, et tahab ka surnuna olla kaunis ja ilma haavadeta.
/nginx/o/2020/04/14/13053747t1h784e.jpg)
Saksmaal uuriti millist mürki Eva Brauni tapnud mürgiampull sisaldas. Selles ei olnud tsüaniid, nagu kaua aega arvati, vaid umbes 200 milligrammi sinihapet, mis tappis silmapilkselt.
Lisaks jääb sinihappest tugev mandlilõhn. Seda lõhna tundsid kõik need, kes Hitleri ja Brauni surnukehad leidsid.
Kui Hitleri ja Brauni surnukehad olid punkrist välja viidud ja süüdatud, läks Günche tagasi Hitleri elutuppa jälgi koristama.
Günche sõnul leidis ta diivani juurest kaks kaks Hitlerile kuulunud Walther püstolit, 6.35 millimeetrise ja 7.65 millimeetrise.
Günche sõnul eemaldas ta mõlemast relvast padrunid.
«Märkasin, et 7.65 millimeetrisest oli tehtud üks lask, ta lõhnas püssirohu järele. 6.35 millimeetrist ei oldud kasutatud. Kummalgi relval ei olnud vere jälgi. Üritasin koos Lingega leida 7.65 millimeetrise padrunikesta, kuid me ei leidnud,» teatas Günche uurijatele.
Hitleri surmast hoolimata jätkus Berliinis lahing. Alles rohkem kui ööpäev pärast Hitleri enesetappu teatas Radio Hamburg 1. mail 1945 kell 22.26, et füürer on surnud.
«Hitleri kantselei teatas, et meie füürer Adolf Hitler hukkus täna pärastlõunal Riigikantseleis nõukogude vägede vastu võideldes, ta võitles viimase hingetõmbeni,» teatati raadios.
Kui nõukogude Punaarmee sõdurid 2. mail Hitleri punkrisse jõudsid, ei olnud seal enam kedagi ja kõik tähtsad dokumendid olid põletatud.
Teine maailmasõda kestis 1. septembrist 1939 kuni 2. septembrini 1945.
Sõjas osalesid peaaegu kõik maailma riigid, nende hulgas ka kõik suurvõimud, mis jagunesid kaheks sõjaliseks liiduks:liitlasvägedeks ja teljeriikideks. See oli ajaloo laiahaardelisim sõda, hõlmates üle 100 miljoni inimese rohkem kui 30 riigist.
Saksamaa kapituleerus 8. mail 1945. Sõda lõppes Jaapani kapituleerumisega 2. septembril 1945.