Itaalia teadlaste sõnul joondub Torinos paaril päeval aastas päike täpselt ühe vana tänavaga, mis rajati Rooma impeeriumi ajal 28. aastal eKr.
Kas Torino iidsel tänaval tekkiva päikese joondumisega austati Vana-Rooma keiser Augustust?
Teadlased eesotsas füüsik Guido Cossardiga, kes on Itaalia Valdostani arheoastronoomia uuringute instituudi juht, leidsid sellise joondumise tänaval, mis praegu kannab nime Via Giuseppe Garibaldi, teatab livescience.com.
«See fenomen on nähtav vaid ühel või kahel päeval 4. või 5. veebruari paiku paari minuti jooksul, umbes kell 8.00 – 8.05. Vaid vähesed teavad, et päike sellisel viisil tänavaga joondub,» selgitas füüsik.
Cossardi arvates ehitasid roomlased Torinos meelega tänava selliselt, et päike teatud ajal sellega joonduks. Ta lisas, et päike tõuseb 5. veebruaril nii, nagu oleks selle tänava alguses.
«5. veebruar on see päev, mil Rooma senat andis keiser Augustusele tiitli Pater Patriae, mis tähendab isamaa isa. Võimalik, et päikese ja selle tänava vahel on seos, millega austati keisrit,» selgitas Cossardi.
Cossardi ja ta kolleegid avaldasid hiljuti raamatu «Torino Citta Celeste» (Taevalik linn Torino), kus nad päikesefenomeni lahkavad.
Osade teadlaste arvates ei pea Cossardi teooria paika ja see tänav ei ole rajatud keiser Augustuse austamise eesmärgiga, vaid see on juhuslikult nii.
Antiikaja allikate järgi andis Rooma senat keiser Augustusele tiitli Pater Patriae 5. veebruaril 2. aastal eKr. Ta oli selleks ajaks valitsenud Rooma impeeriumit 28 aastat, olles alistanud 30. aastal eKr Marcus Antoniuse ja Kleopatra.
Cossardi teooriat kritiseerivate teadlaste sõnul rajati Torino Via Giuseppe Garibaldi tänav, mis siis kandis mingit teist nime, 28. aastal eKr ehk 26 aastat enne seda, kui Augustusest sai isamaa isa.
Lisaks ei olnud Rooma impeeriumi ajal 4. -5. veebruaril mingeid tähtpäevi ega festivale.
Cossard kaitses end lisades, et kuigi Augustus sai selle tiitli 2. aastal eKr, kasutati seda keisrite puhul juba varem. Uurija lisas, et sellele viitab Vana-Rooma luuletaja Ovidius oma tekstides.
Teised teadlased on ka selle seisukoha suhtes skeptilised ja nende arvates ei kasutatud Vana-Roomas 28. aastal eKr keisri puhul tiitlit isamaa isa ja seda tiitlit ei tähistatud 5. veebruaril.
On neid, kelle arvates tähistab päikese joondumine tänavaga hoopis Torino asutamist 5. veebruaril 28. aastal eKr. Linn kandis siis nime Julia Augusta Taurinorum.
Seal oli juba varem asula, kuid roomlased ehitasid kivisillutisega tänavatevõrgustiku, mida nimetati Quadrilatero Romano, kaasa arvatud selle tänava, millega päike joondub.
Päikesega tänav Via Giuseppe Garibaldi on tüüpiline Vana-Rooma decumanus ehk ida-lääne suunaline tänav.
Seega ei ole asjatundjad tänava, päikese ja Augustuse suhtes ühel meelel ning debatt sellel teemal jätkub.
Augustus (Imperator Caesar Divi filius Augustus), sünninimi Gaius Octavius, varem Octavianus (23. september 63 eKr – 19. august 14 pKr) oli Vana-Rooma keiser 16. jaanuarist 27 eKr kuni 19. augustini 14 pKr.
46. aastal eKr adopteeris Vana-Rooma poliitik ja väejuht Julius Caesar Gaius Octaviuse, kes siis võttis nimeks Gaius Julius Caesar Octavianus.
Julius Caesari pärijast sai esimene Rooma keiser.
Augustuse järel sai Rooma keisriks ta lapsendatud poeg Tiberius, kelle eluaastad on 42 eKr kuni 37 pKr.