INTERVJUU ⟩ Soome juurtega näitleja Olli Haaskivi Hollywoodi mõrust küljest: teed filmistaariga suure stseeni ja see lõigatakse filmist välja

Hollywood ei ole meelakkumine, kuid Soome juurtega Olli Haaskivi (33) on juba varasest east näitlemisest unistanud. Kuigi Haaskivi kirg näitlemise vastu näib olevat üüratu, on ta siiski aeg-ajalt mõelnud sellest loobumisele ja peab Hollywoodi glamuuri ebamugavaks.

Endise Soome jalgpallitähe Kai Haaskivi 33-aastane poeg Olli Haaskivi on 100 protsenti soomlane, kes on aga sündinud Ameerikas ja seal elanud kogu oma elu. Juba varakult tärkas temas unistus saada näitlejaks, saada osa inspireerivatest projektidest ning töötada koos oma ala meistritega.

Jah, tema nimi on (hetkel veel) arvatavasti tundmatu, kuid Haaskivi resümeest leiab palju väiksemaid rolle sellistes populaarsetes telesarjades nagu näiteks «Oranž on uus must», «Hr Robot», «Keeluaja kuningas», «The sinner» ja «Murdumatu Kimmy Schmidt». Viimati mängis Haaskivi telekanali NBC populaarses sarjas «Manifest».

Tema filmograafiast leiab ka 2019. aasta filmi «Motherless Brooklyn», kus Haaskivi jagas põgusalt ekraani kolmele Oscarile nomineeritud Hollywoodi näitleja Edward Nortoniga. 

Elu24 võttis Haaskiviga ühendust ja uuris, kuidas sai alguse tema näitlejakarjäär ja kuidas ta kaheks aastaks Soome enim tagaotsitavate nimekirja sattus? Tahtsime ka teada, kas Hollywood on tõepoolest nii glamuurne kui esmapilgul tundub ning millist nõu annaks ta näitlevale eestlasele, kes Hollywoodist unistab?

Olli Haaskivi sai oma esimese rolli 1996. aastal (vasakul). 1999. aastal mängis ta «Hello, Dolly!» muusikalis, Haaskivi oli toona (paremal) 12-aastane. Foto: Erakogu / Elu24 kollaaž

Millal mõistsite, et teist saab näitleja ning kas oli mõni film või roll, mis teid varakult inspireeris?

Olin üks neist veidratest lastest, kes tahtis alati näitlejaks saada. Ausalt, mul pole aimugi, kuidas ma isegi teada sain, mis näitlemine on, aga sellest ajast saati, kui olin veel väga noor, on näitlemine olnud minu unistus.

Lapsepõlves viisid vanemad mind ja mu õde tihti muusikale vaatama («Helisev muusika», «Kassid» ja «Joseph and the amazing technicolor dreamcoat») ja küllap ma kinnitasin end selle kõige (näitlemise – toim) külge väga varakult.

Aga ma ei saa valida vaid ühte varast mõjutajat, sest see oli teatud kombinatsioon Stephen Sondheimi ja Bob Fosse muusikalidest pluss telesarjast «Ally McBeal» ja Lisa Kudrow'st. Ma ütleksin, et need olid mu kõige varasemad mõjutajad ja mõned neist köidavad mind tänini.

Kuidas teie enda näitlejakarjäär hoo sisse sai? 

Olin 9-aastane, kui sain oma esimese rolli väikeses kogukonnateatri muusikalis ja sellest hetkest alates ei ole mulle näitlemisest kunagi küllalt saanud.

Florida piirkonnas, kus üles kasvasin, on palju kogukonnateatreid ja ka profiteatreid, nii et mul väga vedas, et võimalusi on juba varasest east alates olnud paljui. Ja mitte ainult esinemisvõimalusi, vaid ka võimalusi teha koostööd professionaalidega. Olen väga tänulik, et seal üles kasvasin.

Näitlejal on palju suundi, mida ta oma karjääri jooksul saab valida, mis on teie jaoks kõige põnevam: teatri-, tele- või filmimaailm?

Ma näitleks kasvõi aluspesus Antarktika välietenduses, kui see oleks õige roll...

Ausalt öeldes on minu jaoks kõige põnevam hea roll või suurepärane meeskond. Minu jaoks pole isegi vahet, kas see on laval või on see üks episood telesarjas või mõni filmiroll.

Kõige enam tekitab elevust suurepärase rolli lugemine või idee teha koostööd suurepärase režissööri, stsenaristi või mõne näitlejaga. Ma ütleksin, et see annab mulle kõige enam indu. Ma näitleks kasvõi aluspesus Antarktika välietenduses, kui see oleks õige roll või õige meeskond.

2019. aastal tegite kaasa filmis «Motherless Brooklyn», kus mängisite koos Edward Nortoniga. Kuidas seda kogemust kirjeldaksite?

Ediga töötada oli tõeliselt võrratu – ma tõesti loodan, et saan varsti võimaluse temaga uuesti koostööd teha. See oli ainulaadne olukord, kus ta oli samal ajal minu režissöör ja mu stseenipartner. See võinuks tekitada palju probleeme, kuid antud juhul oli see vapustav.

Ta on hea režissöör ja sama hea stseenipartner. Filmi viimases versioonis on minu roll tõesti vaid väike vilksatus ekraanil, kuid kogemus Ediga oli minu jaoks tõesti eriline.

Kas olete kunagi mõelnud näitlemisest ja sellega kaasnevast loobumisele?

Ma ei tea ühtegi näitlejat, kes ei mõtle aeg-ajalt näitlemisest loobumisele. Mul on sõpru, kellel on tähtsaid auhindu ja kellel on oma telesarjad, kes mõtlevad ikkagi aeg-ajalt sellest loobumisele. 

Ma ei tea, kas südamevalu, frustratsioon ja pettumus üldse kunagi täielikult kaovad.

Kõigil üle maailma on mitmesugustel põhjustel raske – isegi kui oled filmistaar, ei saa sa iga soovitud rolli. Ma ei tea, kas südamevalu, frustratsioon ja pettumus üldse kunagi täielikult kaovad. Olen läbinud mõned eluetapid, kus olen tõsiselt oma aju ragistanud, mõeldes, kas on midagi muud, mida ma oma eluga peale saaks hakata.

Näitlejana on Haaskivi mõelnud sellest kõigest loobumisele, kuid tunnistab, et ei tea ühtegi näitlejat, kes sellele aeg-ajalt ei mõtle. Foto: Erakogu

Kuid siis näib juhtuvat üks kahest: ma kas ei oska vastust leida või saan töökoha (või isegi lihtsalt olulise tagasikutse) ja minu usk on taastatud. See on nagu sõit Ameerika mägedel, kuid kasulik on meeles pidada teadmist, et see on nii iga inimese jaoks.

Teie vanemad on pärit Soomest ja kolisid 70ndate lõpus Ameerikasse. Kas usute, et teist oleks saanud näitleja ka juhul, kui oleksite üles kasvanud Soomes? 

Ma pole sellele kunagi varem mõelnud – see on hea küsimus. Ma arvan, et «see asi» on minus endas olemas, heas või halvas mõttes, ja see ajend ning kirg oleks mingil hetkel olenemata kõigest ikkagi välja löönud.

Pean mainima, seoses selle küsimusega, et mul on meeletu soov tulla Skandinaaviasse tööle. Mulle meeldiks tulla sinna filmi tegema, arvan, et see oleks väga vahva ja põnev.

Samuti arvan, et see teeks mu vanemad väga õnnelikuks.

Milline on teie enda kokkupuude Soomega?

Mu vanemad kohtusid Soomes ja kolisid enne minu sündi USAsse, seega suurem osa meie perest elab Soomes. Ma ei kasvanud oma vanavanemate ega tädide, onude või nõbude ümber – minu kokkupuude Soomega piirdub kahjuks vaid juhuslike külastustega.

Siiski armastan, kui saan Soomet külastada, ja olen väga uhke, et olen 100 protsenti soomlane. Näiteks on Soome mõiste «sisu» väga oluline ja inspireeriv minu elus.

(«Sisu» on Soomes levinud sõna, millele on proovitud leida ingliskeelset vastet alates 1940. aastast. Tegu on enam kui 500 aasta vanuse mõiste ning kontseptsiooniga, mis viitab, nagu eesti keeleski, «sisemisele». Lisaks on «sisu» aga ka stoiline otsusekindlus, vastupidavus, julgus, vaprus, tahtejõud, visadus ja vastupidavus. See on tegevuspõhine mõtteviis, sa ei uhkusta «sisu» üle, vaid lased oma tegudel rääkida, vahendab finland.fi.)

Üks seos on teil vanemate sünnimaaga veel, lugesin, et olite kaks aastat Soome enim tagaotsitavate nimekirjast. Kuidas te sinna sattusite?

Mul on Soome ja Ameerika topeltkodakondsus ning mingil hetkel, kui ma olin kolledžis, ajas isa minu paberimajanduse sassi. Ma ei tea täpselt, mis juhtus – tõenäoliselt unustas ta saata mõne vormi või midagi taolist.

Seniks olin Soomes enim tagaotsitavate nimekirjas ja olin seal olnud umbes kaks aastat.

Lõpuks leidis Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni New Yorgi kontoris töötav naine enne pensionile minekut oma töölaualt minuga seotud juhtumi ja avastas, et ei ole sellest minu isa informeerinud. 

Haaskivi «The Plot Against America» võtteplatsil (vasakul) ning filmi «Who we are Now» võtteplatsil koos näitlejanna Julianne Nicholsoniga, kes on mänginud Oscariga pärjatud filmis «I, Tonya» ja Stephen Kingi teosel põhinevas HBO sarjas «The Outsider» (paremal). Foto: Erakogu / Elu24 kollaaž

See ei olnud väga suur asi, isa pidi lihtsalt minema New Yorki ja isiklikult paar paberit allkirjastama, kuid seniks olin Soomes enim tagaotsitavate nimekirjas ja olin seal olnud umbes kaks aastat. See on minu jaoks tõeline auasi.

Liigume tagasi Ameerikasse: kas Hollywood on tõepoolest nii glamuurne, kui väljastpoolt tundub?

Kindlasti mitte. Ilmselt on kõigil erinevad kogemused, kuid mulle tundub, et meelelahutusäri on umbes 98 protsenti rasket tööd, verd, higi ja pisaraid, ning 2 protsenti glamuuri. Ja kui aus olla, seda ma eelistangi.

Asjade glamuurne külg, mida teie võite näha – esilinastustele ja auhinnagalad, ning punase vaiba fotosessioonid – kõik see on minu jaoks uskumatult ebamugav. Pean veenduma, et mul on läheduses mõni hea sõber, kes aitab mul õhtu ühes tükis üle elada.

Mulle meeldib näidelda ja aidata inimestel, keda armastan ja austan, midagi luua – see on minu jaoks parim osa sellest kõigest. Selle glamuurne külg on minu jaoks stressirohke.

Aga Oscarid? Kas see on ikkagi auhind, millest unistab iga näitleja, sealhulgas teie?

Sa võid end lausa hulluks ajada, kui sa kõigele sellele liialt keskendud.

Ma unistan suurepärastest rollidest põnevates projektides koos inspireerivate inimestega. Kui selle tulemuseks on auhinnad, see oleks muidugi meeldiv, aga minu unistused on pigem seotud tööga kui tunnustustega.

See, kas mõni tehtud töödest saab ka tunnustuse, on täiesti sinu enda kontrolli alt väljas – ja igal auhinnagalal on muidugi suur poliitiline külg – sa võid end lausa hulluks ajada, kui sa kõigele sellele liialt keskendud.

Kas Hollywoodist on võimalik leida tõelisi sõpru või on näitlejad mingil määral alati üksteise konkurendid?

Arvan, et rivaalitsemise mõiste on väärarusaam. Peaaegu iga näitleja, keda tean, tunneb, et me oleme kõik ühes paadis ja ainus viis, kuidas seda paati vee peal hoida, on üksteist toetada.

Ei ole ebatavaline, kui sulle saabub sõnum: «Hei, lugesin just üht stsenaariumit ja arvan, et ma ei peaks seda rolli püüdma, arvan, et seda peaksid sina tegema – helista oma esindajale ning veendu, et ta saab sulle aja».

See on tõepoolest kogukond, mis näeb vaeva, et üksteise eest hoolt kanda.

Pealegi, kui saame mõne rolli või töö, jagame tihti üksteisega oma lepingute detaile veendumaks, et meid koheldakse võrdselt. Oleme kõik väga kirglikud selle suhtes, mida teeme, kuid enamasti kandub see kirg ka sõpradele ja teiste näitlejatele, keda soovime samuti näha edu saavutamas.

Hollywoodi glamuurne külg ehk esilinastused, auhinnagalad ning punasel vaibal viibimine, tekitavad Haaskivis pigem pingeid. Foto: Erakogu

See on tõepoolest kogukond, mis näeb vaeva, et üksteise eest hoolt kanda ja ma olen nii tänulik. Elu on sel moel palju rikkam.

Kes on aga teie arvates Hollywoodi kõige töökamad inimesed?

Kõik on erineval moel töökad, aga olen tõsiselt hämmingus ja nii tänulik selle eest, mida (võtteplatsi – toim) meeskond teeb. Nad on kohal tund aega enne näitlejaid, nad on tihti võtteplatsil tund aega kauem…

Nende töö on enamasti nähtamatu ja hõlmab endas lisaks tehnilistele oskustele, väsitavat füüsilist tööd, samal ajal tehakse sujuvalt tööd ühtse meeskonnana.

Nad teevad kõige enam tööd kõige väiksema tunnustuse nimel, seega arvan, et on oluline neid meeles pidada ja väljendada neile tänulikkust nii tihti kui võimalik. Minu jaoks on nad superkangelased.

Kuidas praegune koroonakriis on teie igapäevast elu ja karjääri mõjutanud?

See on mõjutanud kõike! On hull mõelda tagasi sellele, milline oli elu üheksa nädalat tagasi ja milline on elu praegu. Üheksa nädalat tagasi jooksin New Yorgis ringi, käisin paljude uute teleprojektide prooviesinemistel ja mul olid õhus mõned projektid, mis tundusid võimalike järgmiste töökohtadena ja siis järsku kõik lakkas täiesti olemast. 

Ning ilmselgelt pole meil aimugi, millal või kuidas asjad uuesti käima lähevad. Tõeliselt peadpööritav ja absoluutselt laastav on mõelda, kui palju inimesi kannatab. Loodan, et varsti tuleb sellele turvaline ja kiire lõpp.

Millised on mõned teie eelseisvad projektid, mis on kindlasti tulemas (märkasin teie resümee lehel, et teil on roll tulevases Marveli-sarjas)? Ning kellega soovite tulevikus koostööd teha?

Ma ei saa Marveli kohta midagi öelda, kuid võin öelda, et 2019. aasta lõpus oli mul tõeliselt uskumatute näitlejate ja meeskonna kõrval töökoht, mis oli kõikidest rollidest mu lemmik. Ma ei jõua ära oodata, millal seda näete.

2019. aasta lõpus oli mul tõeliselt uskumatute näitlejate ja meeskonna kõrval töökoht, mis oli mu lemmikroll.

Oh, ja ma ei tea, kas see jõuab teieni, kuid mul on HBO miniseriaali «The Plot Against America» viimases osas väga väike roll. Sain töötada Tommy Schlammega (üheksakordne Emmy auhinnaga pärjatud produtsent, kelle käe all valmis kaks Kuldgloobust võitnud sari «Presidendi meeskond» – toim), kes on absoluutne legend, ja see oli minu teine kord teha koostööd David Simoniga, kes on kõigi aegade üks minu lemmikstsenariste (Simon on hittsarja «Võrgustik» looja ja stsenarist – toim). See on tõeliselt väike roll, aga ma tahtsin nende tüüpidega koostööd teha ja tahtsin olla osa selle loo rääkimisest.

Hiljuti mängis Haaskivi viies NBC populaarse telesarja «Manifest» episoodis, mille jaoks vajas ta veidi verisemat grimmi (vasakul). Haaskivil on olnud ka väiksemaid rolle mitmetes Netflixi projektis ja on jaganud ekraani Ellie Kemperiga telesarjas «Murdumatu Kimmy Schmidt» (paremal). Foto: Erakogu / Elu24 kollaaž

Tulevikus sooviksin koostööd teha Mark Rylance'i, Pheobe Waller-Bridge'i ja Barry Jenkinsiga. Olen nende tööst ikka ja jälle olnud vaimustuses, ja usun, et õpiksin nendega, kasvõi päeva või kaks, samas ruumis olles nii palju. 

Aga kui küsiksite minult kümne minuti pärast uuesti, võib mu vastus muutuda. Mainimata jäid Michael Shannon, Kathryn Hahn ning Bong Joon Ho. Ja nüüd olen stressis, sest ma ei maininud ühtegi suurepärast naisrežissööri, nagu Greta Gerwig, Pamela Adlon, Celine Sciamma või Eliza Hittman. Võiksin sellele küsimusele vastata nelisada korda, sest maailmas on nii palju fenomenaalseid inimesi.

Lõpetuseks, mida soovitaksite aga neile, näiteks eestlasest näitlejatele, kes sooviks Hollywoodis läbi lüüa?

Neid, kes mõtlevad «ma olen võrratult andekas, ma olin kodulinna staar, see on minu jaoks nii lihtne!», ootab tihti ees jõhker äratus.

Arvesta, et see on nagu Ameerika mäed. Sul on suurepärane ja kohutav prooviesinemine samal päeval. Sa oled mitu kuud ilma tööta ja siis saad kolm tööd samale nädalale. Sa teed suure stseeni suure filmistaariga ja su stseen lõigatakse filmist välja, aga pisike teatriprojekt, mida sa koos sõpradega tegid ja arvasid, et keegi ei näe, see toob sulle sinu järgmise suure tööotsa. See on iga inimese jaoks pidevalt üles ja alla ning täis üllatusi, ja arvan, et kui oled selleks valmis, saab kõik korda.

Neid, kes mõtlevad «ma olen võrratult andekas, ma olin kodulinna staar, see on minu jaoks nii lihtne!», ootab tihti ees jõhker äratus – ja paljud neist väga sellest ei taastugi. Aga teades ette, et sind ootavad ees suurepärased ja tõeliselt väljakutsuvad ajad – mis on täiesti normaalne isegi, kui sa oled suur filmistaar – siis arvan, et see aitab tormist paremini välja tulla.

Rääkides praktilisema poole pealt: ära lakka end oma erialal arendamast, ole kõigi vastu lahke ja räägi suurepärase Ameerika aktsendiga. Välismaalastele on muidugi toredaid rolle, kuid sinu võimalused avanevad eksponentsiaalselt, kui kõlad, nagu oleksid terve aja siin olnud.

OLLI HAASKIVI

Olli Haaskivi sündis 14. augustil 1986. aastal Cleavlandis Ohio osariigis. Tema isa on Kai Haaskivi, kunagine Soome jalgpallur, kes jätkas oma sportlaskarjääri 70ndate lõpust alates Ameerikas.

Haaskivi karjäär sai alguse teatrilavadel, kuid 2010ndate algusest alates on ta kaasa teinud mitmes telesarjas ning filmides.

2014. aastal oli Haaskivil väike roll tunnustatud seriaalis «Keeluaja kuningas», kaks aastat hiljem tegi ta kaasa ka ühes «Murdumatu Kimmy Schmidti» osas. Lisaks võis Haaskivi näha kahes «Hr Roboti» osas, ühes «Oranž on uus musta» ning kolmes «The sinneri» episoodis.

2017. aastal sai Haaskivi rolli draamafilmis «Who we are now», kus peategelasi kehastasid Julianne Nicholson ja «Star Treki» filmidest tuntud Zachary Quinto. 2019. aastal oli Haaskivil väiksem roll filmis «Motherless Brooklyn», kus ta jagas ekraani filmi režisööri ja auhinnatud näitleja Edward Nortoniga.

Hiljuti mängis Haaskivi Isaiahi rolli NBCi telesarjas «Manifest».

Allikas: IMDb andmebaas