Päevatoimetaja:
Katrin Lust
(+372) 56681734

KULLAFOND 5 põnevat müstikasaadet: eestlaste nõialembus, kodumaine kolkaprohvet ja tulnukad Pärnus

Copy
Video ei ole enam kättesaadav. Video ei ole enam kättesaadav.

Lõppenud pikk nädalavahetus oli Eesti kombestikus nõiduslik, kuigi tavapäraste esimeste kevadpidustuste asemel valitses linnapildis müstiline rahvatühjus. See aga ei tähenda veel, et nõiad ja selgeltnägijad meie ümbert kuskile kadunud oleksid, ehkki võrdlemisi vakka püsivad nad küll, sest näib, et bioloogiline reaalsus teeb hetkel ka tähtede seisudele tuupi ning midagi ennustada poleks antud hetkel ilmselt jõudumööda ka vanale Vangale endale. Ometi saavad nad ilmselt peagi andeks, kuna siinse rahva usk imeravitsejatesse püsib ajalooliselt kõrgel. Siin on neli põnevat telesaadet ja -dokki nii eestlaste müstikalembusest kui ka müstilistest sündmustest ja inimestest Eestis.

«Eesti nõiub» (2015)

Erisaade sukeldub kodumaisesse esoteerikamaailma. Nõiad, selgeltnägijad ja ennustajad kinnitavad kui ühest suust, et me seisame suurte muutuste lävel. Üha rohkem inimesi avastavad endas võime näha ja tunnetada teispoolsust. Kas kogu see teema on kergeusklike petmine või on toimumas tõesti midagi erakordset? Sõna saavad paljud tuntud ja tundmatud müstikud – teiste seas näiteks pime naine, kelle jaoks olevat surnutega suhtlemine sama kerge kui sõbrale helistamine. 

«Häädemeeste UFO» (2010)

Eesti esimese müstilise teledokumentaali peategelaseks on Häädemeestel elav Tartu Ülikooli õppejõud dr. Ivo Kolts. Lisaks tööle ülikoolis ravib ta liigesehaigustega patsiente ja raskeid ratastoolihaigeid. 2010. aasta kevadel nägi dr. Kolts veidrat und. Järgmisel õhtul märkas mees Häädemeeste lahel kummalisi tulesid. Algas pool aastat kestnud fotosessioon, mille tulemusena on tohter veendunud, et tal õnnestus jäädvustada ebamaist päritolu nähtused. Kõhedust tekitavaid fotosid ja videosid kogub ka kolm aastat tagasi esimest korda Pärnusse spaapuhkusele saabunud norralanna Anita. Küpses eas naisterahva sõnul on inglid teda korduvalt oma müstilisel emalaeval viinud tundmatusse kohta, kus ta on kohtunud oma varalahkunud emaga. Anita kolib lähitulevikus Häädemeestele, sest siinse kiriku kõrval tundis ta selle koha ära. Filmi autor on Urmas E. Liiv.

«Kelmid või pühakud?» (2015) 

Põnev erisaade eestlaste tähelepanuväärsest esoteerikalembusest. Eestlased on uuringute põhjal üks Euroopa usuleigemaid rahvaid, kuid samas usutakse üle keskmise palju astroloogidesse, selgeltnägijatesse ja imeravijatesse. Kas selle põhjuseks on meie minevik, tänapäev, omapärane loodus või geograafiline asend? Vastuseid nendele küsimustele püüab leida saatejuht Olaf Suuder, kes vestles paljude asjatundjatega mõlemalt poolt rindejoont: nii teadlaste ja skeptikute kui ka nõidade ja ravitsejatega.

«Prohvet» (2010)

Dokumentaalne jutustus Priskilla Mändmetsast, keda avalikkus tundis prohvet Priskillana. Värvika taustaga daam kandideeris väga erinevatele kõrgetele ametikohtadele, esines igal võimalusel meedias ja edastas eesti rahvale apokalüptilisi prohvetlikke ettekuulutusi. Kes oli Priskilla aga tegelikult?

Ennustuste kontroll: «Mida toob aasta 2020?» (2019)

Traditsiooniline aastalõpu-erisaade heidab pilgu algavasse aastasse, kuid seda enne kui kogu maailm pandeemia lõksu jäi. Kas mõni uue aasta sündmusi ennustanud kaardiladuja, numeroloog või astroloog suutis kasvõi vihjamisi koroonakriisi ette näha? Vaata saadet uuesti ja tee isiklik tegelikkuse tuleproov Eesti tuntuimatele esoteerikutele neli kuud hiljem! Saates saavad sõna Kirsti Timmer, Edda Paukson, Igor Gräzin, Hensugusta, Kai Tamm, Janno Seeder, Marko Kaljuveer, Tomi Rahula ja Igor Volke.

Huvitav fakt: Mis on ühist nõidadel ja televisioonil?

Kurikuulsale nn Loksberi mäele (Suurest Munamäest kolm ja pool korda kõrgem Blocksbergi ehk Brockeni mägi Harzi mäestikus Saksamaal), kus nõiad saksa mütoloogiaga segunenud eesti rahvapärimuse ning Goethe «Fausti» kohaselt volbriööl kuradiga tantsu löömas käisid, pandi 1935. aastal püsti maailma kõige esimene televisioonimast, mille kaudu jõudsid maailmani Berliini suveolümpiamängud. 

Tagasi üles