/nginx/o/2020/02/06/12918955t1h9b97.png)
:format(webp)/nginx/o/2020/04/26/13072301t1he393.jpg)
Briti teadlased uurisid rohkem kui 500 potikildu, mis olid kogutud 61-st muistsest asulakohast. Nii panid nad kokku pildi sellest, milline oli siinsete iidsete inimeste toidulaud.
SUUR UURIMUS ⟩ Teadlased avaldasid, milline oli meie kõige iidsemate esivanemate toidumenüü
Yorki ülikooli teadlaste uurimuses analüüsiti keemiliselt toidunõusid, mida Balti regioonis 6000-7500 aastat tagasi kasutati. Nii said nad teada, et juba lihtsad kütid-korilased tegid väga mitmesuguseid toite, mis kultuuriti erinesid.
«Tihti üllatutakse, et kütid-korilased kasutasid sööginõusid toid säilitamiseks,» sõnas uuringu juht Harry Robson. «Arvatakse, et keraamika kaasas tassimine ei klapi rändava eluviisiga.» Nende uurimus sai aga selliste kildudest terve rea tõendeid.
Potte kasutati metssea-, kopra-, karu-, hirve-, ja hülgeliha valmistamiseks. Oluline koht oli muistsetel eellastel kalal. Jälgi on ka taimsetest toitudest ning pähklitest. Kogkondade vahel on ka suuri erinevusi, mis ei sõltu vaid võimalustest, vaid ka traditsioonidest.
Üllatavalt leiti isegi piimatoitude jälgi, kuigi seda seostati pigem karjapidamisega. «Piimarasvade leidmine küttide nõudelt oli ootamatu,» kinnitas Robson. Tiim oletab, et tõenäoliselt toimus lähedaste põllupidajatega kaubavahetus. Võib-olla aga rööviti viimastelt toitu.
Samas leiti vähe märke sellest, justkui oleks jääaja järgsete sisserändajate toidulaud väga suures osas kalast koosnenud. «Oletame, et toiduharjumused ei olnud niivõrd keskkonnast mõjutatud. Pigem tulenesid need pikaajalistest traditsioonidest ja harjumustest,» seletas Blandine Courel Briti muuseumist.
Meie peame meeles pidama, et tegemist polnud mitte harjunud Soome-Ugri esivanematega, vaid rahvaga, kes elas siinsetel aladel enne ugrilaste sisserändu kuni 5000 aastat tagasi. Arvatakse, et neilt pärineb näiteks Peipsi järve nimi. Samuti on uuringus kajastatud nende kaasaegsed Läänemere ümbert.