VIDEO ⟩ Teadlased leidsid kahe miljoni aasta vanused «konserviavajad»

Kesk-Iisraelis asuv Qesemi koobas, kus sadu tuhandeid aastaid tagasi elasid iidsed inimesed Foto: -/AFP/Scanpix

Umbes kaks miljonit aastat tagasi otsisid ja tahusid nüüdisinimeste kauged eellased endale peopessa mahtuvaid kivikuule, kuid arheoloogid ja antropoloogid ei teadnud pikka aega, milleks nad neid vajasid.

Iisraeli Tel Avivi ülikooli arheoloogia ja Lähis-Ida kultuuri osakonna teadlased eesotsas Ella Assafiga uurisid kivikuule ja leidsid, et iidsed inimesed lõhkusid nendega loomade luid, et saada neist luuüdi kätte, teatab livescience.com.

Teadlaste sõnul olid loomaluud ja neis leiduv luuüdi miljoneid aastaid tagasi elanud väga varajaste inimeste jaoks nagu konservid, millelt tuli kaan eemaldada, et sisu kätte saada. Kaane eemaldamiseks kasutati ümara kujuga kive, mis põhimõtteliselt olid nagu konserviavajad.

Ümar kivi. Pilt on illustreeriv Foto: shutterstock.com

«Saime teada, milleks kaks miljonit aastat tagasi elanud inimesed kivipalle kasutasid - «konservide» avamiseks,» sõnas Assaf.

Arheoloogid on neid kivikuule või -palle leidnud alates 19. sajandist nii Aafrikast, Euroopast kui Aasiast, kuid nad ei teadnud, milleks neid kasutati.

Arheoloog Assaf ja ta kolleegid leidsid 30 kivipalli Iisraeli Qesemi koopast, kus inimesed elasid viimati umbes 200 000 aastat tagasi.

30 pallist 29 olid valmistatud lubjakivist või dolomiidist. Koopas oli ka kivist tööriistu, mis olid ränikivist.

Assafi sõnul on kivide ümaraks tahumine kivist tööriistade abil väga vana tehnoloogia.

Kivikuulide uurimises osales ka Itaalia Rooma Sapienza ülikooli arheoloog Emanuela Cristiani koos oma kolleegidega, kes tegid kivipallidele mikroskoopilise uuringu.

Assafi sõnul leidsid Itaalia uurijad kivikuulidelt kulumisjälgi ja orgaanilisi jääke, mis viitavad, et koopaelanikud kasutasid kuule loomade luude katki tegemiseks ja toitva luuüdi kättesaamiseks.

Ka Iisraeli teadlased tegid kaks eksperimenti. Esmalt kasutasid nad looduses leidunud ümaraid kive loomaluude lõhkumiseks ja teiseks tegid nad iidsete tööriistade koopiate abil kividest kivikuulid, mida katsetasid loomaluudel.

Teadlastemeeskond leidis, et töödeldud kividega oli lihtsam loomaluid lõhkuda kui looduslike töötlemata kivide abil, et luuüdi kätte saada.

Assafi sõnul toetas nende uuring Itaalia teadlaste mikroskoopuuringut.

«Need kivipallid sobisid hästi iidsete inimestele ja ka meie pihku. Kivipallid ei purune kergelt ja neid saab pöörata ning korduvalt kasutada kas sama või mõne teise luu peal. Kivikuuliga purustatud luust on luuüdi lihtne kätte saada,» jätkas Iisraeli teadlane.

Uurijad võrdlesid iidseid kivipalle omavalmistatud pallidega ja leidsid, et neil olid ühesugused jäljed, mis viitasid, et nendega tehti loomaluid katki.

Assafi sõnul on iidsetel kivipallidel läikiv kiht, mis näitab, et nad olid teatud keskkonnas, milles olevad ained kivipalle mõjutasid.

Samast koopast leitud tööriistadel seda kihti ei olnud. See viiitab, et kivid olid pika aja jooksul erinevates keskkondades, väljas, koopas sees, inimese käes ning puutudes luude ja lihaga kokku.

Qesemi koopa elanikud kogusid pihku mahtuvaid kive, töötlesid neid käepärasemaks ja taaskasutasid pika aja jooksul.

Looma luuüdis on palju rasvhappeid ja iidsete inimeste jaoks oli luuüdi väga toitev.

Assafi sõnul elasid inimesed Qesemi koopas 2,7 miljonit kuni 200 000 aastat tagasi.