Kas päike tapab koroonaviiruse?

Kaitsemaskiga naine päikese käes. Foto: shutterstock.com

Ameerika Ühendriikide teadlaste sõnul hävitab päikesevalgus koroonaviirust, kuid seda uuringut ei ole veel ametllikult avaldatud ja sõltumatute ekspertide poolt hinnatud.

USA sisejulgeoleku ameti esindaja William Bryan teatas, et viroloogide uuringu kohaselt mõjutab ultraviolettkiirgus patogeeni, teatab afp.com.

See tähendab põhimõtteliselt seda, et suvisel ajal, kui päikest on rohkem, koroonaviiruse levik aeglustub või lõppeb.

Bryani andmetel näitasid uurijate katsed, et päike tappis koroonaviiruse osakesed nii pindadelt kui õhust.

Koroonaviiruse osakesed ehk virionid. Pilt on illustreeriv Foto: shutterstock.com

«Lisaks päikesele on koroonaviirusele kahjulik ka niiskus. Mõlemad koos on väga efektiivsed,» lisas ametnik.

Ultraviolettkiirgus on steriliseeriva toimega, kahjustades viiruse geneetikat ja võimet paljuneda.

Viiruste paljunemine toimub elusates rakkudes, kuhu viiruseosake siseneb ja raku nakatab.

Kuna USA viroloogide tehtud uuring ei ole ametlik, siis ei ole teada, kui intensiivne oli katsetes kasutatud kiirgus ja kas selle lainepikkus vastab suvise päikesevalguse lainepikkusele.

«Oleks hea teada, kuidas test tehti ja tulemusi mõõdeti. Need olid kindlasti nõuetele vastavad katsed, kuid viiruste testmiseks ja uurimiseks on mitmeid viise sõltuvalt sellest, mida viiruse juures uuritakse,» sõnas Texase bioloog Benjamin Neuman.

Märtsis teatasid Hiina viroloogid katsetest, mille kohaselt soojus ja niiskus hävitasid koroonaviirust.

Maailmas on koroonaviirus diagnoositu 2,7 miljonil inimesel, viirushaigus on võtnud elu üle 191 000 inimeselt ja paranenud on ligi 752 000 inimest. 

Viirused (ladina sõnast virus, mis tähendab mürk) on nukleiinhappest ja valkudest koosnevad bioloogilised objektid, millel puudub rakuline ehitus ja mis paljunevad elusorganismide rakke nakatades.

Viiruse rakuvälist vormi nimetatakse virioniks.

Koroonaviirused ehk pärgviirused (Coronaviridae) on rühm RNA-viirusi, mis põhjustavad imetajate või lindude haigestumist. Inimestel põhjustavad koroonaviirused hingamisteede infektsioonhaigusi, mis kulgevad tavaliselt kergelt, näiteks nohu. Haiguste haruldasemad vormid nagu SARS, MERS ja COVID-19 võivad lõppeda surmaga.

Koroonaviirus on kaetud kelmega, millesse tipitud ogad moodustavad virioni ümber pärja. Sellest tuleb ka viiruse nimetus.

Kõik teadaolevad inimesi nakkavad koroonaviirused on olnud seotud nahkhiirtega