Poeg varastas dementselt emalt 156 000 naela ja mängis kogu raha aktsiaturgudel maha

Potter jättis oma ema kontole alles vaid pennid, mille eest ei olnud võimalik isegi dementse naise matuseid korraldada. Foto: Norbert Schmidt/Scanpix

Richard Potteri jaoks sai aktsiatega kauplemisest nii suureks kinnisideeks, et kaotas 20 aasta jooksul enam kui 600 000 naela, sealhulgas oma ema elusäästud, vahendas Leicestershire Live. 

56-aastane Richard Potter oli oma ema Nora Potteri hooldaja ning elas naise kodus Markfieldis.

Nora Potteril, kes suri eelmise aasta jaanuaris 87-aastasena, polnud aga vähimatki aimu, et ta poeg oli kõik ta säästud maha mänginud. 

Asi tuli välja siis, kui Nora kaks tütart, kes kumbki oleksid pidanud testamendi järgi pärima emalt 46 800 naela, said teada, et pärandusest ei ole enam pennigi järgi. Pärandusest jäid ilma ka Nora lapselapsed.

Ka matusekulud tuli kanda sugulastel, kuigi naine oli tegelikult ka selle tarbeks raha kogunud. 

Oma testamendis jättis proua Potter igaühele oma kolmest lapsest, sealhulgas ka pojale, 30 protsenti ja lastelastele 10 protsenti oma rahast.

Oma maja, mille koguväärtus oli umbes 200 000 naela, jättis ta pojale.

Vallaline ja lasteta Potter tunnistas, et varastas ema tagant alates 2012. aastast seitsme aasta jooksul 156 250 naela.

Prokuratuuri kinnitusel kandis mees ema kontolt enda kontole üsna suuri summasid, igal korral umbes 10 000 naelsterlingit.

Potter investeeris varastatud raha aktsiatesse, osakutesse ja kullafondidesse ning suutis kõik invetseeringud kaotada.

Šokk ja uskmatus

Süüdistaja Mark Watsoni sõnul kirjeldas üks Potteri õdedest süüdistuses, kui šokeeriv venna tegevus nende jaoks oli. 

«Minu ema surma ajal oli ta vaene ja tal polnud isegi rahalisi vahendeid, et saada sellised matused nagu ta väärinuks,» kirjeldas naine süüdistuses.

Watsoni sõnul on juhtunu perekonna lahutanud ning õed on oma vennas pettunud. 

Potter on varasemalt süüdi mõistetud kasupettuses, kui ta nõudis omavalitsuselt hooldajatoetust, et oma ema eest hoolt kanda. Tegelikult avastasid aga ametnikud hiljem, et mehe kontol oli suur summa emale kuulunud rahast, mis keelas tal omavalitsuselt toetust küsida. 

Kohtunik Robert Brown ütles kohtuistungi ajal nutvale Potterile, et mehel oli investeerimise osas kinnisidee, kuid ta mängis mängu, millest tal ei olnud aimugi ning raiskas tohutu suure hulga raha.

«On õnn, et teie ema suri teie valet teadmata, kuid see on põhjustanud teie õdedele ahastuse ja sellest tulenevalt valu teistele pereliikmetele. See oli kõrge usalduse ja vastutuse rikkumine,» ütles kohtunik.

Petisest usklikuks

Potterit esindava advokaadi Paul Tubbi sõnul on mees oma õdede ees vabandanud.

Potter töötas aastatel 1981-2000 perele kuulunud Leicesteri turukioskis võrk-kardinate müüjana, kuid hakkas sealt edasi tegelema USA ja Suurbritannia aktsiaturgudel kauplemisega, töötades 13 tundi päevas.

Mees mängis aktsiaturgudel maha kõik oma säästud ning ka kahelt onult saadud pärandused, mis olid kumbki umbes 200 000 naela. 

Koos ema rahaga mängis mees aastatega maha üle 600 000 naela.

«Tal oli aktsiaturgudele investeerimise ja hasartmängusõltuvus ning teda pimestas tehnoloogiaettevõtete edu enne suure majandusmulli lõhkemist,» kirjeldas Tubb.

Tal polnud eluasemelaenu ega peret, mistõttu mängiski kaitsja sõnul mees hoopis kogu raha börsil maha.

Tubbi sõnul lootis Potter emalt varastatud rahaga senised kahjud tagasi teenida.

«Ta ei mängi enam hasartmänge ja tunneb nüüd, et religioon on tähtsam,» lisas Tubb.

Potter töötab praegu mootorsõidukite varuosi tootvas ettevõttes.

Väidetavalt soovib ka mees oma vea parandada ning valmistub emalt päranduseks saadud maja maha müüma, et õdedele neile kuuluv osa pärandusest tagasi maksta.

Potter mõisteti ka 28 kuuks vangi.