Arheoloogid leidsid Hispaanias Kartaago kuulsa väejuhi Hannibali lahingupaiga

Kartaago väejuhi Hannibali püst, mis asub Itaalia Napoli arheoloogiamuuseumis Foto: akg-images/Scanpix

Arheoloogid leidsid Hispaaniast iidse lahingupaiga, kus kunagi lõi kohalike hõimudega lahingut antiikaja kuulus väejuht Hannibal (247 eKr Kartaago – 183 – 181 eKr).

Hannibal tekitas 219 eKr Hispaanias Rooma liitlaslinna Saguntumi (tänapäeval Valencia provintsis asuv Sagunto) vallutamisega Teise Puunia sõja, mis kestis 218–201 eKr. Ta ületas Püreneed ja Alpid, jõudis Itaaliasse ja nurjas roomlaste plaani viia oma sõjavägi Aafrikasse, kirjutab afp.com.

19. sajandi Saksa kunstniku Heinrich Leutemanni joonistuis, mis kujutab Kartaago väejuhti Hannibali koos oma armee ja elevantidega ületamas Teise Puunia sõja ajal Alpe. Foto: akg-images/Scanpix

Enne Itaalia invasiooni pidas Hannibal lahinguid Hispaanias.

Arheoloogid uurisid Gudalajara provintsis Driebesi lähedast alal ja leidsid jälgi, mis viitavad, et just seal toimus 220 eKr Taguse lahing.

Selle lahingu täpset toimumispaika ei teatud ning varem pakuti välja mitut Taguse jõe äärset kohta.

Arheoloogid tegid esmalt kindlaks Rooma aja eelse tee, mis kulges iidse asula Caraca juures. See asula oli Taguse jõe ääres.

Ajaloolaste arvates andsid tee ja jões olnud koolmekohad Hannibalile ja ta vägedele Taguse lahingus taktikalise eelise.

Hannibal, keda peetakse antiikmaailma üheks andekamaks militaartaktikuks, paigutas oma 25 000 meest ja 40 elevanti nutikalt kaitsepositsioonile Taguse jõe ääres, et saada jagu 100 000 mehest koosnenud Ibeeria hõimude väest.

Arheoloogide sõnul naasis Hannibal koos väega pärast Helmantica (tänapäeva Salamanca) vallutamist tagasi oma baasi Carthago Novas (tänapäeva Cartagena).

Hannibali väed tahtsid kiiresti jõuda kiiresti baasi ja selleks pidid nad Driebesi lähistel ületama Taguse jõe, kuid seal ootas neid kohalikest koosnev armee.

Teadlaste sõnul on Taguse jõe sellel lõigul koolmeid, mida kasutasid kohalikud hõimud jõe ületamiseks, et rünnata teisel kaldal Hannibali ja ta väge.

Uurijad tuvastasid jõe kaldal ka ruudukujulise või nelinurkse konstruktsiooni jäänused, mis oli tõenäoliselt kartaagolaste laager. 

Arheoloogide sõnul oli see konstruktsioon ümbritsetud kraaviga, mis arvatavalt kaevati enne Taguse lahingut.

Hannibal jättis kohalikele hõimudele mulje, et nad on laagris ja ei kavatse rünnata, kuid öö varjus liikus suurem osa ta väest kaugemal koolmekohal üle jõe ja jõudis hommikuks kohta, kus vastaskaldal olid kohalik vägi. 

Kui kohalikud nägid Hannibali ja ta mehi vastaskaldal, üritasid nad üle jõe tulla, kuid kartaagolased ründasid neid siis, kui nad olid jões. 

Need Ibeeria sõdalased, kellel õnnestus kaldale jõuda, kaotasid elu Hannibali elevantide jalgade all. Ibeerlased põgenesid ja Hannibali väed ajasid neid taga, tappes neist suure osa.

Taguse lahing oli Hannibali esimene suur võit.

Arheoloogid on viimastel aastatel leidnud veel märke Hannibali sõjapidamise kohta.

Arheoloogid uurisid 2016 iidset hobusesõnnikut, et leida, kus Hannibal ja ta armee Alpid ületasid ning nad leidsid sõnniku abil täpse koha. 

Hannibal või Hannibal Barkas (247 eKr – 183-181 eKr) oli Kartaago väejuht.

221 eKr sai valitsuse kinnitusel 26-aastasest Hannibalist Kartaago väe ülemjuhataja. Järgnevad kaks aastat tegeles ta Hispaanias Kartaago sõjakäigu lõpule viimise ja vallutuste kinnistamisega.

Ta võitis Rooma leegione Ticinuse lahingus, Trebia lahingus (218 eKr, Trasimenuse lahingus (217 eKr) ja Cannae lahingus (216 eKr).

19. ajandi joonistus, millel on kujutatud võidukat Kartaago väejuhti Hannibali koos trofeede ja roomalastest vangidega Kartaagos. Foto: akg/North Wind Picture Archives/Scanpix

203 eKr kutsuti ta Aafrikasse tagasi Publius Cornelius Scipio vastu sõdima, kuid sai temalt Zama lahingus aastal 202 eKr otsustavalt lüüa. See lahing aitas Roomal kiiresti maailmariigiks tõusta.

Kartes, et ta võidakse roomlastele välja anda, põgenes Hannibal 195 eKr seleukiidide riigi kuninga Antiochos III õukonda, kus tegutses Antiochose sõjalise nõunikuna sõjas Rooma vastu. Kui seleukiidid lüüa said ja Rooma tema väljaandmist nõudis, põgenes ta 188 eKr edasi Bitüüniasse, kus ta Bitüünia laevastiku juhina saavutas suure võidu Pergamoni laevastiku üle.

Roomlased nõudsid Bitüünia kuningalt Prusius I-lt tema väljaandmist.

Hannibali täpne surma aeg ja põhjus on teadmata. 

17. sajandi koloreeritud graveering, millel on kujtatud Kartaago väejuhti Hannibali. Foto: akg/North Wind Picture Archives/Scanpix