Kaks kuud tagasi Wuhanis salapäraselt kaduma läinud ajakirjanik ilmus välja

Li Zehua viimane video enne kadumist. Foto: Kuvatõmmis Youtube'i videost

Wuhanis koroonakriisi kajastanud Hiina ajakirjanikku Li Zehuat nähti viimati veebruari lõpus, kui otseülekande ajal sisenesid ta korterisse agendid. Nüüd on ta lõpuks välja ilmunud ja räägib endaga juhtunust.

Zehuat nähti viimati 26. veebruaril, kui ta pani üles video, kus valge maastur teda tänaval taga ajab ja peatuda käsib. Kui ajakirjanik koju jõudis, nägi ta politseid ja kaitseriietuses töötajaid naabrite ustele koputamas. Zehua pani tuled kustu ning arvutis käima otseülekande. Mitmetunnine ülekanne lõppes siis, kui agendid ta korterisse sisenesid.

Nüüd on Zehua taas välja ilmunud ning räägib, et ta viidi kohalikku politseijaoskonda, kuna teda kahtlustati avaliku korra rikkumises, vahendas The Guardian. Süüdistust ta siiski ei saanud, kuid paigutati sundkarantiini, kuna oli politsei sõnul käinud «tundlikes epideemilistes piirkondades». Nimelt oli Zehua intervjueerinud haigestunuid.

Zehua veetis terve kuu Wuhanis karantiinis. Ajakirjanik oli turvatöötajate jälgimise all, talle serveeriti kolm söögikorda päevas ja ta sai vaadata riikliku telejaama õhtust uudistesaadet. Ta lasti vabaks 28. märtsil ning veetis järgmise kuu oma kodulinnas perega.

«Politsei käitus terve aja tsiviilselt ja seaduspäraselt ning jälgis, et ma saaks puhata ja süüa. Nad tõesti hoolitsesid minu eest,» rääkis Zehua ja soovis kõigile nakatunutele kiiret paranemist. «Jumal õnnistagu Hiinat ja kõigi maade rahvad ühinegu!» ütles ajakirjanik.

Selline suhtumine on ootamatu, kuna varem oli Zehua ametnike osas väga kriitiline. Koroonakriisi toonasesse epitsentrisse Wuhani sõitis ta pärast ajakirjaniku ja aktivisti Chen Qiushi kadumist. Zehua kajastas kohaliku komitee katseid nakatunute arvu varjata ning külastas krematooriumit, mille töötaja rääkis, kuidas inimestele laipade minema vedamise eest makstakse.

«Ma ei taha vaikida, oma silmi ja kõrvu kinni suruda,» rääkis Zehua toona ja avaldas lootust, et ka teised noored inimesed hakkavad mahavaikimisele ja valetamisele vastu.