PILDID JA VIDEO ⟩ Koroonaviirus muutis Prantsusmaa kuulsa Mont-Saint-Micheli saare kummituspaigaks
/nginx/o/2013/07/05/1875600t1hef1d.jpg)
21. aprill 2020, 16:00
Prantsusmaa põhjarannikul Normandia ja Bretagne’i vahele jäävas Mont-Saint-Micheli lahes asub samanimeline saar.
Nii nagu kogu Prantsusmaa on koroonaviiruse tõttu lukus, on seda ka Mont-Saint-Micheli saar, mis on viimasel ajal inimtühi, teatab afp.com.
Kummituslikul saarel on näha vaid lambakarju liikumas ja merelinde.
/nginx/o/2020/04/21/13064284t1h868f.jpg)
Veel aasta alguses oli seal sadu turiste, kellele saar ja seal asuvad vaatamisväärsused huvi pakkusid. Saarel asub klooster, mille kiriku kelli ei ole ammu kuuldud kõlamas.
Prantsusmaal on koroonaviirus diagnoositud rohkem kui 155 000 inimesel ja viirushaigusse on surnud üle 20 000 inimese.
8. sajandil ehitati saarele Notre-Dame-sous-Terre’i kirik. 10. sajandil ehitati Mont-Tombe'i-nimelisele künkale kiriku lähedale klooster, mida peetakse normannide arhitektuuri silmapaistvaks näiteks.
Prantsuse revolutsiooni ajal (1789 – 1799) muudeti klooster vanglaks, kirjanik Victor Hugo eestvedamisel sai 19. sajandi lõpul kloostrist kultuurimälestis ja vangla suleti.
/nginx/o/2020/04/21/13064272t1h988e.jpg)
Mont-Saint-Michel ja samanimeline laht võeti UNESCO maailmapärandi nimistusse 1979. aastal. Paigad võeti kaitse alla kultuuri-, ajaloo- ja arhitektuuripärandi tõttu, samuti inimtekkelise ja looduskauni objektina.
Mont-Saint-Micheli saare pindala on 0,97 ruutkilomeetrit ja kõrgus merepinnast kuni 80 meetrit. Saarel elab umbes 40 inimest.
Mont-Saint-Michel muutub saareks ainult siis, kui vesi on tõusu ajal väga kõrgel.