/nginx/o/2020/04/20/13063248t1h5c7d.jpg)
Islamistliku terrorirühmituse Islamiriik võitlejad lasid 2014 Iraagis Mosulis ideoloogilistel põhjustel õhku prohvet Yunuse hauaehitise, mida hiljem uurisid arheoloogid.
Islamiriigi hävitustöö tõi päevavalgele Assüüria kuningate seniteadmata palee
Arheoloogid leidsid käigud ja jõudsid välja kunagise paleeni, mille suure tõenäosusega lasi rajada Assüüria kuningas Sennacherib 7. sajandil eKr, teatab msn.com.
:format(webp)/nginx/o/2020/04/20/13063247t1ha9e1.jpg)
Saksamaa Heidelbergi ülikooli arheoloog Peter Miglus, kes osales paleejäänuste väljakaevamisel sõnas, et tõenäoliselt langes palees olnud kuld ja muu väärtuslik Islamiriigi džihadistide kätte.
«Arvame, et paljud siit pärit objektid on nüüd mustal turul,» sõnas arheoloog.
Teadlased jõudsid sellisele järeldusele pärast seda, kui nad leidsid käikudest ja paleejäänustest džihadistide poolt mahajäetud üksikuid münte, kujusid, reljeefe ja ühe skeptri, millel oli elu tähistav sümbol.
Ajaloolaste arvates oli assüürlaste pealinnas Ninives asunud palee ehitajaks Assüüria kuningas Sennarcherib, seda laiendas ta poeg, kuningas Esarhaddon ja renoveeris pojapoeg, kuningas Ashurbanipal.
/nginx/o/2020/04/20/13063251t1h9ef3.jpg)
Arheoloog Migluse sõnul võtsid terroristid paleejäänustest kaasa selle, mida nende arvates sai lihtsalt müüa.
Islamiriik saab suure osa oma sissetulekust vallutatud, kuid hiljem kaotatud aladelt röövitud antiikasjade ja kulla müügist mustal turul.
Teadlased lisasid, et tavaliselt kujutati Assüüria kunstis profiilis mehi, kuid nad leidid sealt reljeefi, millel on kujutatud otsevaates taimi kandvaid naisi.
/nginx/o/2020/04/20/13063248t1h5c7d.jpg)
Arheoloog Migluse sõnul jõudsid Islamiriigi võitlejad selle palee trooniruumi, mis oli 7. sajandil eKr arvatavalt üks suuremaid ja kus võis olla palju kultuuriväärtusi.
Saksa arheoloogi sõnul seisneb iroonia selles, et tänu Islamiriigi hävitustööle saavad teadlased seda paika nüüd uurida.
Arheoloogid pääsesid sinna ka selle tõttu, et Iraagi armee vallutas Mosuli Islamiriigilt 2017 tagasi.
Euroopa arheoloogid otsisid Assüüria kuninga Sennacheribi paleed juba 19. sajandi lõpul ja 20. sajandi alguses, kuid nad ei leidnud seda.
:format(webp)/nginx/o/2020/04/20/13063246t1h7578.jpg)
Väljakaevamisi tehti 1950. ja 1990. aastatel, kuid viimased lõppesid Iraagi-Kuveidi sõja tõttu. Hiljem on Iraagis olnud rahutud ja sõjaga ajad ning arheoloogid ei pääsenud enam sinna.
Assüüria oli vanal ajal piirkond Mesopotaamias põhjaosas Tigrise jõe ülemjooksul tänapäeva Iraagi aladel.
2. aastastuhandel eKr kujunes Assüüria riik, mis oli oma ulatuselt suurim 8. - 7. sajandil eKr. See riik hõlmas täielikult või osaliselt tänapäeva Iraagi, Süüria, Liibanoni, Türgi ja Iraani.
Riigi pealinn oli algselt Assur, hiljem Ninive, kuhu selle riigi üks viimaseid valitseijaid Assurbanipal rajas 20 000 savitahvliga raamatukogu.