:format(webp)/nginx/o/2020/04/20/13062968t1hf638.jpg)
Koroonapandeemia on parktiliselt seisanud globaalse lennuliikluse, tehakse eelkõige inimeste kojutoomise ja kaubaveo lende, kuid alles on jäänud ka käputäis liinilende. Lennundusekspertide arvates võib pärast koroonakriisi olla lendamine mõnda aega ohtlik, kuna on palju asju, mis seda mõjutavad.
Lennuliiklust reaalajas jälgiva lehekülje Flightradar24 andmetel on varasema 180 000 lennu asemel päevas umbes 65 000 lendu, teatab bbc.com.
Maailma ühe suurema lennufirma American Airlines juhid arvavad, et selle aasta kogu maikuu reisijate arv võrdub 2019. aasta mai ühe päeva reisijate arvuga.
:format(webp)/nginx/o/2020/04/20/13062992t1h7e60.jpg)
Lisaks lendude ja reisijate drastilisele vähenemisele on lennunduses veel suuri probleeme.
Enamik liinilendude lennukeid on maapinnal ja jäävad sinna veel pikaks ajaks.
Näiteks Saksa lennufirma Lufthansa 763 lennukist 700 on maapinnal ja neid praegu ei kasutata.
:format(webp)/nginx/o/2020/04/20/13062974t1h4b87.jpg)
Lufthansa teatel üritavad nad lennukid niipea kui võimalik uuesti lendama panna, sest nende parkimine lennuväljadel on kallis.
Kuna enamik lennuväljade lennukite parkimiskohti on täis, siis on hakatud lennukeid viima kohtadesse, kus liinilennukeid tavaliselt ei ole.
USAs on neid viidud näiteks õhujõudude baaside vabadele lennuväljadele ja isegi lennukite «surnuaedadesse», kus on mahakantud ja vanad lennukid, mida enam ei kasutata.
:format(webp)/nginx/o/2020/04/20/13062995t1h8a28.jpg)
Lennufirmad teevad koostööd, saates sama tüüpi lennukid samasse paika, kus nende remontimine ja töökorras hoidmine on odavam ning lennuväljadel on lennukite parkimiskohti juurde tekitatud.
Näiteks Saksamaa Frankfurdi lennujaamas on üks õhkutõusmis- ja maandumisrada muudetud lennukite parklaks.
Soome lennufirma Finnair teeb oma Airbus lennukitele tehnoülevaatuse iga seitsme, 14 ja 30 päeva tagant. Seega on hea, kui kõik praegu mitte kasutuses olevad lennukid on samas paigas, Finnairi puhul Helsingi-Vantaa lennuväljal.
Saksa Lufthanasa teatel tuleb näiteks Airbus 320 lennukitest, kui neid ei kasutata, lülitada välja sensorid, tühjendada need kütusest, katkestada energiaga varustamine ja eemaldada akud.
Ilmast tingituna võivad lennukid vajada ka külma- ja tuulekaitset.
Lennufirmade juhtide sõnul on probleem lennukite parkimispiduritega, mis kaotavad oma võimsuse juba ööpäevaga. Lennufirmade teatel on nad võtnud kasutusele «koroonakiilud», et lennukid liikuma ei hakkaks.
Ühe lennuki parkimiseks ettevalmistamiseks kulub umbes 60 töötundi ja selle uuesti töökorda seadmiseks kaks või rohkem korda kauem.
Lennufirmad on pidanud kulude vähendamiseks loobuma osadest, näiteks ühte tüüpi lennukitest, mida on kõige keerulisem hooldada.
Näiteks lennufirmad KLM ja Qantas kaaluvad Boeing 747 lennukid «pensionile» saata.
:format(webp)/nginx/o/2020/04/20/13062981t1h5151.jpg)
Oma lennukeid kaugemale parkima viinud lennufirmasid ootab ees veel üks suur kulu, kui lennuliiklus taastub. Siis tuleb lennukid lennutada kauge maa tagant lennuväljadele, mis on kütust nõudev ning nad tehniliselt korda seada. See kõik võtab üsna kaua aega.
Koroonakriis on mõjutanud ka piloote, kellest suur osa ei saa praegu lennata.
Nii mõnigi piloot on kurtnud, et liiga kaua maa peal olemine on nende oskused rooste ajanud.
Maailmas on umbes 300 000 pilooti, kes varem lendasid igapäevaselt, kuid kellest enamik istub praegu kodus ja ootab paremaid aegu.
Suurbritannia pilootide ühingu esindaja Brian Strutton sõnas, et pilootidel aitab lennuoskusi parandada ja lihvida igapäevane lendamine, kuid kui ei saa lennata võib nii mõnigi oskus ununeda.
Suurbritannia lennundusreeglites on kirjas, et piloot peab 90 ööpäeva jooksul tegema vähemalt kolm õhkutõusmist ja maandumist.
Öösel lendavad piloodid peavad õhku tõusma ja maanduma ka pimedas.
Lennufirmad kontrollivad pilootide okusi tavaliselt kaks korda aastas. Lisaks läbivad piloodid erinevad rühmatöö, enesesabi ja evakuatsioonikursused.
USA piloot Karlene Petit sõnas, et tänapäeva lennukite kokpitis on palju automatiseeritud, kuid ka sellist, mis nõuab pidevat harjutamist, et seda osata kasutada.
Ta lisas, et suur osa pilootide oskustest on kognitiivsed ning kui oskusi kogu aeg meelde tuletatakse ja kasutatakse, siis ei kao need kuhugi.
Ta soovitab pilootidel kodus olemise ajal kasutada lennusimulaatoreid.
Samas on suur osa avalikke simulaatoreid suletud ja nende kasutamine on kallis ning vaevu ots-otsaga kokku tulevad lennufirmad ei saa seda oma pilootidele lubada.
«Kui lennufirmad hakkavad taas tööle, siis ei toimu see päevapalt, vaid nädalate, kuude ja isegi aastatega,» selgitas piloot Adam Twidwell.
Euroopas lennuturvalisuse eest vastutav amet EASA on pikendanud pilootide lennulubasid, mitte ei ole neid uuendanud.
Selle eelduseks on, et lennufirmad esitavad üksikasjaliku selgituse, milliseid eksameid teevad piloodid, kelle luba pikendati, pärast koroonakriisi.
Sama teatas ka USA lennuturvalisuse amet FAA, mille esindajad lisasid, et pilootidelt ei nõuta niipea tervisetõendeid.
Suurbritannia pilootidele pakutakse psühholoogilist nõustamist, kuna ei ole teada, millal ja kas nad taas lendama saavad.
Ühendkuningriigis jõustub alates augustist seadus, mille kohaselt saavad piloodid anonüümselt anda teada kolleegidest, kellel nad kahtlustavad stressi ja läbipõlemist.
Maailmas on koroonaviiruse diagnoosi saanud üle 2,4 miljoni inimese ja viirushaigus on võtnud elu rohkem kui 165 000 inimeselt.