:format(webp)/nginx/o/2020/04/16/13057901t1h6ec3.jpg)
Briti Kesk-Lancashire’i ülikooli astronoomid koostöös USA kosmoseagentuuri NASA teadlastega tegid kõrgresolutsioonilised lähifotod meie päikesesüsteemi kesksest tähest Päikesest.
PILDID ⟩ Astronoomid lahendasid detailsete fotode abil Päikese atmosfääri saladuse
Uutel fotodel on näha, milline on Päikese atmosfäär, mis oli kaua aega teadlaste jaoks mõistatuseks, sest seda kas ei olnud näha või olid mingid tumedad objektid, teatab sky.news.com.
Piltidelt ilmnes, et Päikese atmosfäär koosneb heledana ja tumedana paistvatest osadest, mis on väga kuum elektrifitseeritud gaas, mille ahelad on umbes 500 kilomeetrit laiad.
:format(webp)/nginx/o/2020/04/16/13057919t1h3701.jpg)
Pildid jäädvustas kosmoses olev NASA kõrgresolutsiooniga koroonateleskoop (Hi-C).
Tegemist on teleskoobiga, mis suudab Päikese atmosfääris tuvastada väga väikeseid objekte, mille suurus on 70 kilomeetrit.
:format(webp)/nginx/o/2020/04/16/13057911t1h8948.jpg)
Kuigi teadlased said teada, et Päikese atmosfääris on gaasiahelad, ei tea nad, mis neid tekitab. Teadlased üritavad jõuda jälile, miks need Päikese atmosfääris moodustuvad ning kuidas nad on seotud Maad ohustavate päikesepursete ja -tormidega.
Kesk-Lancashire'i ülikooli kosmoseteadlane Robert Walsh sõnas, et nad said esmakordselt Päikesest ülikõrglahutusega pildid.
:format(webp)/nginx/o/2020/04/16/13057913t1h55b4.jpg)
Walsh lisas, et astronoomid uurisid seni meie süsteemi tähe atmosfääri standarlahutusega, kuid kõrgresolutsioonilised fotod võimaldavad esmakordselt näha Päikse detaile.
«Vaadake sellele nii: kui vaatate standardlahutusega televisiooni jalgpallimatši, on jalgpalliväljak roheline ja ühtlane. Kui aga vaatate matši ultrakõrglahutusega televisioonist, siis võib näha iga rohuliblet eraldi. Meie uurime Päikese detaile ja ta atmosfääri moodustavaid osi,» selgitas Walsh.
Kesk-Lancashire'i ülikooli teadlane Tom Williams selgitas, et uued kõrgresolutsioonilised fotod aitavad paremini mõista ka seda, kuidas Maa ja Päike omavahel «suhtlevad».
«See põnev avastus aitab paremini mõista energia liikumist läbi Päikese kihtide ja selle lõpuks Maale jõudmist. See on tähtis ja selle tõttu teeme arvutimudeli, mis aitab Päikese käitumist paremini ennustada,» lausus Williams.
Päike on meie Päikesesüsteemi täht, olles heledaim Maalt nähtav täht.
Päikese vanus on 4,57 miljardit aastat ja teda peetakse universumi ajaloos kolmanda põlvkonna täheks.
Päike liigub lähimate tähtede suhtes kiirusega 19,5 kilomeetrit sekundis.
Päikese kaugus meie galaktika Linnutee tasandist on 50 valgusaastat ja Linnutee keskmest 28 000 valgusaastat.
Päike tiirleb ümber Linnutee keskme kiirusega 250 kilomeetrit sekundis ja tiirlemisperiood on 200 miljonit aastat.
Päikese läbimõõt on 1,392 miljonit kilomeetrit, mis on 109 Maa läbimõõtu. Ta mass on 332 950 Maa massi.
Päike koosneb peamiselt veinikust ja heeliumist, teisi elemente on vähem.
:format(webp)/nginx/o/2020/04/16/13057905t1h1dfa.jpg)
Päikese pinnaks loetakse see ala, millest allapoole on Päike läbipaistmatu. See moodustab kromosfääri aluse ja sellest alates mõõdetakse kaugust Päikese pinnast.
Päikese fotosfäär ehk valgust kiirgav kiht ulatub 320 kilomeetri kõrgusele Päikese pinnast.
Konevktsioonikiht ulatub 2000 kilomeetri kõrgusele ja seal on temperatuur 9000 Kelvinit.
Kromosfäär ulatub 7000 kilomeetri kõrgusele ja temperatuur selles on kuni 500 000 Kelvinit.
:format(webp)/nginx/o/2020/04/16/13057917t1h7edd.jpg)
Kelvini temperatuuriskaala kraad on väärtuselt võrdne Celsiuse kraadiga: 1 K = 1 °C.