:format(webp)/nginx/o/2020/04/14/13054160t1h0f74.jpg)
Kui Hiinas hakkasid märtsi lõpus koroonaviirusega nakatumised ja viirushaigusse suremised vähenema, siis nüüd on need Venemaalt Hiinasse saabunud hiinlaste tõttu taas kasvanud.
Kas Venemaalt koju naasnud hiinlased põhjustasid Hiinas uue koroonalaine?
AFP ja Reutersi teatel on 90 protsenti Hiinas viimasel ajal nakatunutest saabunud Venemaalt ja arvatakse, et nemad tekitavad uue koroonaviiruse laine.
Arstide sõnul on olukord Kirde-Hiinas, kus on piiriala, muutunud väga ohtlikuks, sest viimase aja nakatumised on diagnoositud just seal.
Uus koroonaviiruse SARS-CoV-2 ja viirushaigus Covid-19 hakkasid levima möödunud aasta detsembris Hiinas Hubei provintsis Wuhanis.
Hubei provints ja Wuhan on alates 8. aprillist karantiinist vaba ja elu üritatakse taas käima lükata. Avatud on firmad, tööstusettevõtted, ärid, poed, ostukeskused ja osa teeninduskohti. Samuti on avatud söögikohad, kuid veel ei ole lahti kinosid, teatreid, ujulaid ja jõusaale.
Inimestel soovitatakse siiski maski kanda ja sageli käsi desinfitseerida.
Ka mujal Hiinas on koroonapiiranguid tühistatud ja tavapärane elu on taastumas, kuid Kirde-Hiina uued nakatumisdiagnoosid on pannud hiinlased küsima, kas on oodata koroonaviiruse teist lainet.
Hiina teatas 13. aprillil, et uusi nakatumisi diagnoositi 180 ja enamik neist on Heilongjiangi provintsis, mis asub Venemaa piiri ääres.
Nii Hiina kui Venemaa on oma piiri sulgenud, kuid mõlema riigi kodanikud tohivad koju reisida.
Osa hiinlasi lendab Moskvast Vladivostokki, et sealt üle piiri koju pääseda.
Vladivostokis asuva Hiina konsulaadi andmetel saabus Hiinasse 243 hiinlast, kellel oli juba Venemaal diagnoositud koroonaviirus.
Venemaa teatel on seal üle 20 000 nakatunu ja viirushaigus on võtnud elu 170 inimeselt.
Kirde-Hiinas elavad inimesed peavad Venemaalt tagasipöörduvaid kaasmaalasi vastutustundetuteks, sest nad võivad tekitada uue koroonapuhangu.
«Kas nad tõesti ei saa aru, mida nad teevad. Nad seavad teiste tervise ja elu ohtu,» sõnasid kohalikud, kes ei ole koroonaviiruse nakkust saanud.
Võimud kehtestasid 12. aprillil Heilongjiangi provintsi, selle pealinnas Harbinis ja veel mitmes teises paigas liikumis- ja kogunemiskeelu. Osa ostukeskustest ja teenindustest suleti.
:format(webp)/nginx/o/2020/04/14/13054164t1h5301.jpg)
Karantiin peaks kestma 28 päeva ja kõigile Heilongjiangi provintsi saabujatele tehakse koroonatest.
Osad seal elavad hiinlased on põgenenud kas oma maakodudesse või Hiina teistesse osadesse, kus enam ei ole koroonakarantiini.
«Arvan, et meil ei ole asi nii hull, kui oli Wuhanis. Siin elavad ei ole haigestunud, nakkuse saanud hiinlased tulid Venemaalt. Nad on pandud kas haiglasse või koju karantiini ja kõik on kontrolli all,» sõnas Suifenhes elav Zhao Wei.
Lisaks rajatakse Hiina kirdeossa igaks juhuks ajutisi haiglaid, kui seal peaks tekkima selline kriitiline olukord, nagu oli veebruaris koroonaviiruse algpunktis Wuhanis, kus korraga sajad inimesed vajasid haiglaravi.
:format(webp)/nginx/o/2020/04/14/13054156t1h9ff7.jpg)
Shanghais tehti 9. aprillil koroonaviiruse test Venemaalt Moskvast Aerofloti lennuga saabunutele, kellest 60 diagnoositi koroonaviirus.
Pekingi nakkushaiguste keskuse asejuht Pang Xinghuo sõnas, et Hiina pealinnas on olnud vähe kohalikke nakatumisi ning nakatunud on põhiliselt välismaalsed või välisriikidest saabunud hiinlased.
«Pandeemia ei ole veel kadunud. Seega on suur oht, et tekib veel teine nakatumislaine. Viirushaigusest Covid-19 paranenutel ei ole tekkinud immuunsust ja on oht, et nad nakatuvad uuesti,» selgitas ekspert.
Hiina piirivalve esindaja Liu Haitao sõnul on alates piiride sulgemises tulnud Hiinasse 90 protsenti vähem inimesi, kuid vältimatut reisimist ei saa keelata.
«Lisaks ametlikele piiripunktidele saab piiri ületada ka metsas, mägedes, liikudes väikestel teedel ning ka praamiga. Me ei saa neid inimesi kontrollida,» selgitas piirivalvur.
Hiinas on koroonaviiruse nakkus diagnoositud ligi 83 000 inimesel ja viirushaigus on võtnud elu rohkem kui 3300 inimeselt.
Maailmas on koroonaviiruse diagnoosiga üle 1,9 miljonit inimese ja viirushaigusse on surnud ligi 120 000 inimest.