Sünoptik selgitab: miks on Eestis teatud perioodidel nii tugevad tuuled?

Foto: Shutterstock

Raadio Elmar hommikuprogrammis rääkis sünoptik Ele Pedassaar. Rääkisime Eestimaa ilmast, täpsemalt tugeva tuule põhjustest.

Ilmateenistuse sünoptik Ele Pedassaar selgitas, miks on Eestis hetkel nii tuulised ilmad. «Põhjus pole tegelikult üldse keeruline, see peitub õhu juhtvoolus, mida kutsutakse ka jugavooluks. See vool ulatub viie kuni kümne kilomeetri kõrguseni ja keskmine liikumiskiirus on ligikaudu 100 m/s. Kui võrrelda seda auto liikumiskiirusega, siis teeb see ligikaudu 360 km/h,» rääkis sünoptik.

Pedassaar täpsustas, miks kevadel ja sügisel on tuuled kõige tugevamad. «Jugavool lainetab õhus. Talvisel perioodil lookleb madalamatel laiustel, meie jääme sellest lõuna poole või siis serva peale. Soojemal aastaajal peaks jugavool poolusele lähemale nihkuma. Kui jugavoolu liikumine on täpselt üle Eesti, siis on meil kõige tormisemad ilmad. Kõrguste tuul kattub maapinnal oleva tuulega ja see võimendab tuule protsessi. Jugavool jagab külma ja sooja õhumassi. Põhja poole jääb külm ja lõuna poole jääb soe. Seetõttu ongi suvel soojem, et jugavool peaks nihkuma kõrgematele laiustele. Talvel on meil külmem, jugavool nihkub lõunapoole. Kuid kevadel ja sügisel, ehk ülemineku aastaaegadel jugavool lainetab väga tugevalt - ilm muutub soojast külmaks ja vastupidi ka. See kõik põhjustab tugevaid tormituuli,» rääkis ta.

«Eesti on täpselt tuule koridori peal, ega siin midagi teha pole. Ilm pole mitte ainult tuuline, vaid ka jahe,» sõnas Pedassaar.

Naine selgitas ka, kuidas tuuled üleüldse tekivad. «See on seotud atmosfääri ja gloobuse üleüldise ehitusega. Aegade algusest peale, niikaua, kui atmosfäär on olnud, liigub õhk põhjapoolkeral läänest itta. Seega, jugavool kannab Atlandi ookeanilt meile niiskemat ja soojemat õhku. Vahepeal on selle jugavoolu liikumine aeglustatud, näiteks, kui mõni võimas kõrgrõhkkond sätib end Lääne-Euroopa peale. Siis see jugavool on sunnitud liikuma väga suure kaarega - kas kõrgelt Põhja-Euroopast või siis vastupidi, väga madalalt. See tähendab, et sellistel hetkedel Eesti kohal pole tuult - meil on kas külm või hoopis hästi soe,» lisas ta.

«Eesti on üsna tuuline maa, kuid meil pole nii tuulised ilmad, kui on näiteks Briti saartel või Norras. Need piirkonnad on suurema vee ääres - neile on ookean lähedal. Meil on Läänemeri, mis on väiksem ja kitsam veekogu. Kuid ka Läänemeri annab üle Skandinaavia mägedelt tulevatele madalrõhkkondadele mõnevõrra hoogu juurde ning Soome laht on kitsas koridor, mis tõmbab tihti tuule enda kanda. Seega, meie põhjarannik on seetõttu ülemineku aastaaegadel väga tuuline paik,» kirjeldas sünoptik Ele Pedassaar.