:format(webp)/nginx/o/2020/04/14/13053813t1hd6c1.jpg)
Astronoomide sõnul on meie Päikesesüsteemi jõudnud kosmilise külalise Oumuamua lugu olnud karm ja ebatavaline, kuid kindlasti ei ole ta seotud tulnukate ega ufodega.
Kosmiline külaline Oumuamua ei ole seotud tulnukatega
Uue uuringu kohaselt on salapärane objekt Oumuamua, mida märgati esmakordselt 2017. aasta oktoobris, tõenäoliselt fragment suurmast kosmilisest objektist, mis oma tähest möödalennu ajal tugevate gravitatsiooniliste jõudude poolt katki rebiti, teatab livescience.com.
«See killustumise stsenaarium ei käi ainult Oumuamua kohta, vaid kõigi tähtedevaheliste asteroidisarnaste objektide kohta,» selgitas Hiina teaduste akadeemia astronoomilise vaatluskeskuse juhtivastronoom Yun Zhang.
Zhangi ja uuringu kaasautori Douglas Lini, kes on USAs Santa Cruzis asuva California ülikooli astronoom, arvates on killustumishüpotees selgitanud ka Oumuamua veidrusi, mis on äärmuslikud ja mitmekihilised.
Kõigepealt see, et Oumuamua on sigarikujuline ja ei ole teada ühtegi teist objekti, mis selline oleks.
Teadlaste sõnul liikus Oumuamua meie süsteemis mittegravitatsiioonilise kiirenduse abil, mida ei saanud tekitada näiteks Päike, Jupiter või mõned teised kehad.
Sellise liikumise võisid põhjustada komeedid, surudes objekti viisil, mis sarnaneb kosmoselaeva tõukejõuga.
Enamik teadlasi ei pea Oumuamuat komeediks, sest tal ei ole saba ega pead ehk koomat, kuid samas on neid teadlasi, kes peavad teda teatud omaduste puudumisest hoolimata komeediks.
Oumuamua olemust ei ole seni suudetud lõpuni kindlaks teha ning tema otsa komistamine võib viidata, et temasarnaseid on kosmilises avaruses veel.
:format(webp)/nginx/o/2020/04/14/13053816t1hcc1c.jpg)
Hiina astronoomi Zhangi arvates peaks iga planeedisüsteem väljutama umbes 100 triljonit Oumuamua sarnast objekti ning seega peaks neid veel olema.
Oumuama kummalisus pakub huvi ka Harvardi ülikooli astronoomiaosakonna juhile Avi Loebile, kelle arvates võib Oumuamua olla hoopis tulnukate kosmoselaev.
Ta soovitab oma kolleegidel olla Oumuamua suhtes avatum ja vaatlema ka mitteloogilisi teooriaid selle objekti kohta.
Astronoomid Zhang ja Lin lükkasid Loebi teooria ümber, tehes Oumuamast arvutisimulatsiooni. Nende eesmärgiks oli teha kindlaks, kuidas tähed mõjutavad neist möödaliikuvaid objekte.
Simulatsioon näitas, et kui kosmilised kehad liiguvad tähdedest väga lähedalt mööda, siis need kehad purunevad pikkadeks fragmentideks ning tähe gravitatsioon lükkab need tähtedevahelisse ruumi.
Möödalennul tekkib kuumus ja kaugemale liikudes jahtumine, mis tekitab pikkade osade pinnale tugeva kihi, mille tõttu objekti kummaline kuju alles jääb.
Selles protsessis kaovad volatiilsed ained, näiteks vesi ja see ainult ei selgita, miks Oumuama pind on punakas ja miks ei ole näha ta pead ehk koomat, vaid annab ka viite, et tähtedevahelistel objektidel ei ole vett.
Astronoomide sõnul võib osa volatiilseid aineid jääda kondenseerununa pinna alla, näiteks jääna.
«Need tähtedevahelised objektid annavad tähtsaid vihjeid, kuidas planeedisüsteemid tekivad ja arenevad,» sõnas astronoom Zhang.
Tšiilis asuvas Vera C Rubini observatooriumis tegeletakse tähtedevaheliste objektide otsinguga ning astronoomid arvavad, et Oumuamua on vaid jäämäe tipp.
:format(webp)/nginx/o/2020/04/14/13053821t1h0a74.jpg)
Oumuamua, mis kannab ka tähistust 1/2017 U1, avastas astronoom Robert Weryk 19. oktoobril 2017 Hawaiil Haleakalea observatooriumi Pan-STARSS telekoobi abil.
Selle esmamärkamisel ajal oli objekt Maast 33 miljoni kilomeetri kaugusel. See on 85 kordne vahemaa Maa ja Kuu vahel.
Teadlased ei tea Oumuamua täpset pikkust, kuid arvatakse, et see on 100 – 1000 meetrit ning laius on 35 – 167 meetrit.
Ta pind on punakas nagu paljudel meie Päikesesüsteemi välistel objektidel.
Teadlased arvavad, et Oumuamua võib olla eksokomeedi osa ning ta liigub oma pikkusest hoolimata umbes samamoodi nagu komeedid.
Astronoomid ei tea täpselt, millisest süsteemist Oumuamua pärit on ja kui kaua ta on tähtede vahel liikunud.
Kui varem spekuleeriti, et Oumuamua võib olla seotud maavälise eluga, siis nüüd lükati see ümber ja kinnitati, et tegemist on kosmoses tekkinud, mitte kellegi loodud objektiga.