Teise maailmasõja lõpperioodil 1945. aasta kevadel käisid verised lahingud Jaapani Jwo Jima ja Okinawa saarel, kus USA väeüksused lootsid jaapanlased kiiresti alistuma panna, kuid jaapanlased võitlesid viimase veretilgani.
VIDEO ⟩ Jaapanlased võitlesid 1945. aasta kevadel Jwo Jimal ja Okinawal viimase veretilgani
IWO JIMA
Iwo Jima saart kaitsnud üksusi juhtinud Jaapani kindralleitnant Tadaichi Kuribachi teadis, et ta meestel ei ole mitte mingit võimalust võita, kuid enne kui nad surevad, tahtis ta ameeriklased kannatama panna, kirjutab is.fi.
Ameeriklased arvasid, et vallutavad Jiwo Jima saare mõne päevaga, kuid tegelikult kulus selleks rohkem kui üks kuu.
Iwo Jima lahing kestis 19. veebruarist kuni 26. märtsini 1945. Tegemist oli lahinguga, milles USA merejalaväe üksused vallutasid operatsiooni Detachment käigus Jaapani keiserliku armee üksuste käest saare, millel asus Jaapani kaks suurt militaarlennuvälja.
Ameeriklased valmistasid Jwo Jima vallutamisega ette pinda Jaapani põhisaarte ründamiseks.
Seda viis nädalat kestnud lahingut peetakse Teise maailmasõja Vaikse ookeani lahingutest kõige verisemaks.
Ameeriklased kasutasid leegiheitjaid, et jaapnalased maa-alusest tunnelite ja käikude süsteemist välja ajada.
Jwo Jima lahingus hukkus üle 6 000 USA sõduri ja rohkem kui 19 000 sõdurit sai haavata. Kaks ameeriklaste langesid jaapanlaste kätte, kuid nad vabastati.
Selles lahingus kaotas elu 17 000 – 18 000 jaapanlast, 216 võeti ameeriklaste poolt vangi ning 3000 sõdurit jäid kadunuks.
OKINAWA
Okinawa saar on suurem ja asub Jaapani peasaartele lähemal. Ameeriklased hakkasid seda saart operatsiooni Iceberg käigus ründama 1. aprillil 1945, tehes seda Briti laevade toetusel.
Jaapanlased saatsid Okinawat kaitsma sõjalaevad ja nad oleksid tulistamisega aidanud saare kaitsjaid, kuid USA merevägi hävitas laevad, kui need oli teel Okinawa suunas.
Jaapanlased ei andnud alla ja jätkasid võitlemist, nad saatsid välja enesetapupommitajad ehk kamikazed.
Üks neist oli 23-aastane Hayashi Iziko, kes kirjutas oma emale, et ta kavatseb uputada vaenlase laeva. See ei õnnestunud ja ta hukkus 12. aprillil 1945 Okinawa saare lähedal, kui ameeriklased ta lennuki alla lasid.
Sel saarel käis sama armutu lahing, nagu oli see varem Iwo Jimal.
USA kümnendat armeed juhtinud kindralleitnant Simon Bolivar Buckner ei lasknud nalja visates oma sõdurite tuju langeda.
«Teen jaapanlastest kristlased, kõige lihtsam viis selleks on nad tappa ja korraldada neile kristlikud matused,» teatas ameeriklane.
Kui Iwo Jimal olid vaid sõjaväebaasid ja sõjaväelased, siis Okinawal oli lahingu ajal ka tsiviilelanikkond, kes selle tõttu rängalt kannatas.
Jaapani võimuesindajad olid kohalikke ameeriklaste eest hoiatanud ja osa elanikke tegi massienesetapu hüpates kaljult alla.
Jaapanlanna Shige Nakahado oli väike tüdruk, kui ta Okinawa lahingu õuduse üle elas.
«Oli üks noor mees, vist sõdur, kes ütles, et elude säästmiseks tuleks alla anda. Naised ja ka osa mehi olid valmis minema, kuid siis tulid kaks meest mõõgaga, kes sellel noorem mehel pea maha lõid,» meenutas jaapanlanna.
Kuni lahingu lõpuni oli ta koos oma emaga koopas, kus oli ka teisi. Naised arvasid, et ameeriklased vägistavad ja tapavad nad kohe kui nad koopast väljuvad.
Jaapani ohvitser, kes oli vormi asemel selga tõmmanud naiste kimono, sõnas neile, et ameeriklased ei tapa tsiviilelanikke.
Lõpuks olid inimesed nõus koopast lahkuma ja Sige Nakahado sõnul oli see õige samm, sest muidu oleksid nad seal nälga ja veepuudusse surnud.
Kui Okinawa lahing 1945. aasta juunis lõppes, oli rohkem kui 100 000 liitlasvägede ja Jaapani sõdurit surnud. Hukkunute seas oli ka USA kindralleitnant Buckner, kes hukkus eesliinil Jaapani snaiprikuulist. Ta maeti kodukoha Kentucky kalmistule.
Ametlikel andmetel hukkus Okinawa lahingus 14 000 – 20 000 ameeriklast ning elu kaotas 77 000 -110 000 jaapanlast. Ameeriklaste kätte langes vangi 7000 jaapanlast.
Okinawal elanud jaapanlastest 40 000 – 150 000 sai surma, tegi enesetapu või kadus.
Teine maailmasõda kestis 1. septembrist 1939 kuni 2. septembrini 1945 ning selles osales suurem osa riike, mis jagunesid liitlasvägedeks ja teljeriikideks.
Mõlemad osapooled rakendasid kogu oma majanduse, tööstuse ja teaduse sõja teenistusse, pannes mängu kõik tsiviil- ja sõjaväelised ressursid.
Teise maailmasõja ajal oli nii veresaunu, süstemaatilist genotsiidi, strateegilisi pommitamisi, näljahädsid, haiguspuhanguid kui tuumarelva kasutamist.
Hukkus 50 – 85 miljonit inimest, kellest suur osa olid tsiviilelanikud.