AJAS TAGASI ⟩ FISi direktori tume prognoos võtab Eesti suusafännide näo naerule (1)
10. aprill 2020, 16:54
/nginx/o/2020/04/10/13049277t1h1fa7.jpg)
Üleilmne koroonaviiruse pandeemia võib murdmaasuusatamises põhjustada ennenägematult suuri muudatusi ja ala ajas 20 aastat tagasi viia, ütles rahvusvahelise suusaliidu (FIS) murdmaasuusatamise direktor Pierre Mignerey, pidades silmas ka MK-sarja.
Kui nüüd tõesti minna murdmaasuusatamises ajas 20 aastat tagasi, siis oleks huvitav korraks pilk minevikku heita. Millises seisus oli näiteks Eesti suusatamine sajandivahetuse paiku ning võiks ju korraks unistada, et Mignerey ajarännak tähendaks meie suusatajatele hoopis kuldset põlve?
Eesti suusatamine maailmakaardil
1999. aastal toimus Eesti pinnal esimene murdmaasuusatamise MK-etapp Otepääl. Kümned tuhanded inimesed sõitsid Lõuna-Eesti lumistele nõlvadele rahvuskaaslastele kaasa elama.
Eesti suusatajad premeerisid publikut tublide etteastetega. 21-aastane Kristina Šmigun jõudis 10 kilomeetrisel klassikadistantsil kolme hulka, kuulsa norralanna Bente Martinseni (Skari) ja Rootsit esindava venelanna Antonina Ordina järel.
Samal aastal Austrias Ramsaus toimunud maailmameistrivõistlustel saavutas Šmigun 19. veebruaril, neli päeva enne oma 22. sünnipäeva, 15 kilomeetri vabatehnikadistantsil itaallanna Stefania Belmondo järel hõbemedali. Kaheksa päeva hiljem astus ta taas pjedestaalile - saagiks 30 kilomeetri klassika pronks! Päev hiljem võisid eestlased jälle juubeldada: Andrus Veerpalu võitis Ramsau MMilt Eestile esimese medali meeste konkurentsis – talle riputati kaela 50 kilomeetri klassikadistantsi hõbemedal.
1999-2000. aasta maailmakarikavõistluste sarjas astus Kristina Šmigun kaheksa korda pjedestaalile , neist neljal korral selle kõige kõrgemale astmele. Sarja kokkuvõtteks teine koht. Meeste seas võidutses Hispaaniat esindanud sakslane Johann Mühlegg, kes muide kaks aastat hiljem, 2002. aasta Salt Lake City taliolümpiamängudel dopinguga põrus ja teiseks tuli soomalne Jari Isometsä, kes jäi dopingutarvitamisega vahele juba järgmisel aastal - kodusel MMil Lahtis.
2000. aasta näitas Eesti suusatamise laia kandepinda. Muidu kahe suure, Veerpalu ja Mae varju jäänud Raul Olle võitis Vasaloppeti suusamaratoni. Suusatamine oli väikerahvale suurem, kui ralli praegu.
Eestlaste ilusad päevad, ilusamad veel ees
2001. aastal raputas suusamaailma Lahti MMi soomlaste dopinguskandaal. Vahele jäid kuus Soome sportlast. Aga 19. veebruaril oli Lahti suusastaadion sinumustvalge - eestlane Andrus Veerpalu krooniti 30 kilomeetri klassikadistantsil maailmameistriks. Frode Estil alistus vaid 0,2 sekundiga!
Aga veel ilusamad suusasaavutused oli eestlaste jaoks alles ees. Sponsorid trumpasid teineteise võidu Suusaliidu rahasummadega üle, sportlaste suusamütsidele ei tahtnud toetajate nimed ära mahtuda... Alaver küsis, ja anti. Miks ei oleks pidanud andma? 2002. aasta Salt Lake City taliolümpialt said eestlased igat värvi medaleid ja Eesti platseerus riikide arvestuses kokkuvõttes kõrgele viiendale kohale!
Aivar Rehemaa tuli juunioride maailmameistriks 30 kilomeetri klassikadistantsil! Aga eestlasi ootasid ees veel mitmed edukad maailmameistrivõistlused ja ka Torino olümpia. Kõik oli ilus...Eesti rahvas oli suusarahvas!
Viisteist aastat hiljem
Kes oleks võinud arvata, et vaid viisteist aastat hiljem, 2017. aasta Otepää MK etapil edestab parimat eestlannat isegi Aafrika riigi Togo sportlane, kes MK-sarjas on eksikülaline? Meeste parimad olid viiendas kümnes Marko Kilp ja Aivar Rehemaa...
FIS murdmaasuusatamise direktor Mignerey on veendunud, et koroonaviirus lennutab murdmaasuusatamise ajas 20 aastat tagasi, sest kõik peavad leidma odavamaid lahendusi. «Kaitsta tuleb sportlasi. Riigid peavad kärpima taustatiimide suurust, mitte sportlaste arvu. Peame vähendama suuskade ettevalmistuse maksumust,» sõnas prantslane.
Eesti suusatajad on viimasel ajal vähesega hakkama saama harjunud. Meie murdmaasuusatamise viimane mohikaanlane Marko Kilp tassis veel 2019. hooaja alguses piltlikult öeldes oma kolme suusapaari õlal võistluselt võistlusele ja vahatas ise oma suuski, samal ajal kui konkurentidel 100 paari suuski ja kümneliikmeline hooldustiim paari rekaga kaasas. Seega, kui rahvusvahelise murdmaasuustamise bossi sõnutsi aega 20 aastat tagasi keerata, polekski see Eesti suusatamisele ehk nii halb. Siis oli lund ka rohkem.