Eriolukord kohtus: asju aetakse kirjalikult ja õigust mõistetakse videosilla vahendusel

Harju Maakohus. Foto: Remo Tõnismäe / Postimees

Koroonaviirusega seotud eriolukord kuulutati Eestis välja 12. märtsil ning see on jätnud jälje ka kohtute, prokuratuuri ja politsei tööle. Elu24 uuris, kuidas töötavad asutused, kes ei saa oma uksi niisama lihtsalt sulgeda.

Eesti kohtute kommunikatsioonijuht Kristi Kirsberg rääkis Elu24-le, et kohe pärast eriolukorra kehtestamist said kohtud soovitused kohtute haldamise nõukojalt.

«Kõige olulisem põhimõte on see, et kohtupidamine Eestis jätkub ka eriolukorra ajal. Samas tuleb seda loomulikult teha nii, et hoida tervist ning vältida viiruse levikut kohtunike, kohtuteenistujate, menetlusosaliste ja teiste õigusemõistmisega seotud inimeste seas,» lausus Kirsberg.

Ta lisas, et näiteks inimesi, kes on haiged või olnud kontaktis viirusekandjaga, kohtusse ei lubata. «Reaalselt on nii, et palju asju tehakse kirjalikult. Samuti kasutatakse rohkesti tehnilisi vahendeid ehk siis videosildu,» selgitas Kirsberg.

Äärmisel vajadusel toimuvad ka tavalised istungid suurtes saalides. «Aga paljud just rohkete menetlusosalistega asjad on mõistagi edasi lükatud,» lisas Kirsberg. 

Palju on ka neid istungeid, mille määratud toimumisaeg on tühistatud. Näiteks oleks pidanud 9. aprillil Harju maakohtus toimuma istung narkoäris süüdistatava aserite jõugu üle. See on aga edasi lükatud. 

9. aprilliks oli Eesti kohtutes määratud 84 istungit, neist 27 tühistati ja 9 lükati edasi. 

Samas on kohtul terve rida tööülesandeid, mida ei saa edasi lükata. Nende hulka kuuluvad  näiteks läbiotsimis- ja vahistamistaotluste lahendamine, väärteomenetluses aresti kohaldamine, vangistuse täitmisele pööramine, esialgse õiguskaitse andmine jne. «Ka neil juhtudel on soositud tehniliste sidevahendite kasutamine, kuid kui see ei ole võimalik, otsustab kohus istungi pidamise konkreetsest asjast lähtuvalt,» lisas Kirsberg.

Aprilli on määratud aga ka kaks suuremat Eesti inimesi huvitavat kohtuasja.

Üks neist on ansambli Kosmikud bassimehe Raivo Rätte ehk Kõmmari tapmises süüdistatava Karel Šmutovi otsuse väljakuulutamine. «Praeguse seisuga otsustab kohus järgmisel nädalal, mis vormis toimub Raivo Rätte tapmises süüdistatava Karel Šmutovi otsuse kuulutamine,» selgitas Kirsberg.

Põhja ringkonnaprokuratuur esitas eelmise aasta lõpus alla 10-aastase tüdruku seksuaalse väärkohtlemise süüdistuse tuntud meelelahutajale ja lastele suunatud ürituste juhile Venno Loosaarele. Jaanuaris anti teada, et kohus Loosaare üle algab aprillis. Kuid praegu ei ole ka Loosaare osas täpselt teada, millal ja millises vormis alustatakse.

«Sarnaselt ühiskonnas toimuvaga käib ka kohus olukorraga kaasas ja vajadusel otsustab ümber. Näiteks me veel ei tea, kas aprilli lõpuks on eriolukorrast tulenevaid meetmeid pehmendatud või mitte,» tõdes Kirsberg.

Prokuratuur varustas töötajad sülearvutitega

«Prokuratuuris jätkub tavapärane töö, kuid kasutame selleks erinevaid lahendusi. Töötame nii palju kui võimalik kodudest, liigutame materjale digitaalselt ning koosolekud toimuvad veebikeskkonnas,» rääkis riigiprokuratuuri pressinõunik Kairi Küngas Elu24-le.  

Küngas lisas, et need töötajad, kellel kodust töötamiseks töövahendid puudusid, varustati RIKi (Registrite ja Infosüsteemide Keskus – toim) abiga sülearvutitega.

Menetluste juhtimises ja juhtimise kvaliteedis prokuratuur muudatusi teinud ei ole. Töö tegemiseks ja suhtlemiseks kasutatakse varasemaga võrreldes lihtsalt veelgi rohkem erinevaid kanaleid. Näiteks tehakse palju videokonverentse.

«Arvestame ka meie koostööpartnerite töökorraldusega ning vajadusel oleme neile kättesaadavad kõikjal, kus vaja. Toiminguteks, mida ei saa distantsilt teha, oleme varustatud kaitsemaskide ja desinfitseerimisvahenditega,» selgitas Küngas.

Teadmata ajaks on prokuratuuris lükatud edasi näiteks koolitused ning peatatud on kodanike vastuvõtt. «Kuid prokuratuuri poole saab pöörduda e-kirja, posti ja telefoni teel,» meenutas Küngas.