:format(webp)/nginx/o/2020/04/06/13042855t1h7721.jpg)
Rootsi kuningas Carl XVI Gustaf pöördus 5. aprillil televisioonis oma rahva poole, milles ütles, et on praeguse koroonakriisi ajal mõtetes rootslastega ja rahvas ei ole üksinda.
Rootsi kuninga pöördumine: kahju, et pühade ajal ei saa kallite inimeste seltsis olla, kuid lihavõtteid tuleb veel
Rootsis ei ole kehtestatud koroonaviirusega võitlemisel nii karme meetmeid kui paljudes teistes Euroopa riikides, kuid ka seal on ärid kinni ja tänavatel liigub vähe inimesi, edastab thelocal. se.
Kuningas tõstis oma kõnes esile meditsiinitöötajaid, kes töötavad hoolimata viirusohust ja päästavad elusid.
«Tegemist on suure ettevõtmisega, mis nõuab julgust, pühendumist ja vastupidamist. Minu suurim tänu kõikidele meditsiinitöötajatele. Me ei tohi unustada ka teiste elualade esindajaid, kes annavad endast parima, et elu ei jääks Rootsis seisma. Ka nemad on pidevas ohus ja riskivad oma eluga,» sõnas Carl XVI Gustaf.
Rootsi kuningas pööras kõnes tähelepanu ka eakatele, kes vajavad erihoolt, et nad saaksid kodust väljumata toidu ja ravimid, et ühistransport jätkaks sõitmist, kuna paljud inimesed sõidavad sellega tööle ja veel mitmed teenused, milleta ühiskond ei funktsioneeriks, oleksid kättesaadavad.
«Kohe on käes lihavõtted, mis on tähtis püha. Paljud sõidavad tavaliselt pere või sõprade juurde, osa inimesi läheb kirikusse. Selle aasta lihavõtetel tuleks pigem koju jääda ja sellega leppida, sest nii aitame kaasa viiruse leviku takistamisele. Kahju on, et pühade ajal ei saa kallite inimeste seltsis olla, kuid tuleb veel lihavõtteid. Kui vaadata asja laiemalt, siis on see väike ohverdus võrreldes sellega, kui keegi meist, meie pereliige või sõber haigestub ja sureb,» sõnas kuningas.
:format(webp)/nginx/o/2020/04/06/13042857t1haebe.jpg)
Ta jätkas, et ta mõtleb ka lastele, keda ohustab vanavanemate kaotamine, kuna koroonaviiruse ja viirushaiguse üheks riskigrupiks on eakad. Vanavanemad on need, kes õpetavad lastelastele palju ja toetavad neid siis, kui vanematel ei ole see võimalik.
«Praeguse koroonaviiruse ajal tuleb oma soovid ja vajadused tahaplaanile lükata ning lähtuda kõigi heaolust. Meist igaühel on kohustus takistada ja vähendada koroonaviiruse levimist. Samas on palju selgusetust ja teadmatust. Kuid üks on kindel, kunagi saab pandeemia läbi ja siis vaatame sellele ajale tagasi küsides endalt, et kas tegin ikka kõik õigesti. Kas mõtlesin teistele või olin isekas? Peame edasi elama otsustega, mille langetame nüüd ja need mõjutavad paljusid,» nentis Carl XVI Gustaf.
Rootsi kuninga sõnul on praegune elu paljunõudev ja raske, kuid alati on olemas lootus ja valgus.
«Saan mõne nädala pärast 74-aastaseks, olen elanud pika elu. Mul on kogemusi Rootsit varem tabanud kriisidega. Need on pannud elu ümber hindama, tegema vahet sellel, mis on tähtis ja vähem tähtis. Samuti on igale probleemile olemas lahendus. Üksik kriis ei jätku lõpmatuseni, vaid sellele tuleb mingil ajal lõpp. Mõtlen kaasmaalastele, kes praegu elavad igapäevaselt kriisis ja ei ole alla andnud. Meie tugevus viib kriisist välja tuleviku suunas, mis on helgem,» jätkas kuningas oma kõnes.
Ta soovis kõigile toredaid ja rahulikke lihavõtteid hoolimata sellest, et on koroonakriis.
«Aeg võib olla karm, kuid pidage meeles, te ei ole üksinda, vaid kõik toetavad kõiki,» lõpetas Carl XVI Gustaf oma kõne.
Carl XVI Gustaf (30. aprilill 1946) on Rootsi kuningas alates 15. septembrist 1973. Ta on eelmise kuninga Gustaf VI Adolfi pojapoeg.
Carl XVI Gustaf abiellus 19. juunil 1976 Saksa-Brasiilia päritolu Silvia Sommerlathiga, kes hakkas kandma kuninganna tiitlit.
Neil on kolm last: 14. juulil 1977 sündinud kroonprintsess Victoria, 13. mail 1979 sündunud prints Carl Philip ja 10. juunil 1982 sündinud printsess Madeleine.
Carl Philip sündis troonipärijana, kuid 1. jaanuaril 1980 jõustus põhiseaduse muudatus, mis andis troonipärisõiguse vanimale lapsele, olenemata soost. Victoriast sai Rootsi troonipärija.
Rootsi kuningal ja kuningannal on seitse lapselast.
Rootsis on uue koroonaviiruse diagnoosi saanud ligi 7000 inimest ja viirushaigusse on surnud 401 inimest.
Maailmas on koroonaviirusse nakatunuid üle 1,2 miljoni ja viirushaigus on võtnud elu ligi 70 000 inimeselt.