Päevatoimetaja:
Katrin Lust
(+372) 56681734

Kim Jong-un kardab, et ta «armaada» laevadel möllab koroonaviirus (1)

Toimetaja: Inna-Katrin Hein
Copy
Põhja-Korea liider Kim Jong-un jälgimas raketiktasetust koos kindraliga, kes kannab kaitsemaski
Põhja-Korea liider Kim Jong-un jälgimas raketiktasetust koos kindraliga, kes kannab kaitsemaski Foto: 朝鮮通信/AP/Scanpix

Põhja-Korea ranniku lähedal on ankrus rohkem kui 100 smugeldamislaeva, kuna liider Kim Jong-un kardab, et nende pardal olijad on nakatunud uue koroonaviirusega ja selle tõttu ei tohi meeskondi maale lubada.

USA ja Briti meedia teatel on Põhja-Korea seni eitanud, et seal oleks uue koroonaviiruse nakkuse saanuid.

Londonis asuva mõttekoja Royal United Services Institute (RUSI) teatel sõltub Põhja-Korea maailma mustal turul saada olevast kivisöest, rauamaagist ja muust toorainest, kuna majandussanktsioonide tõttu ei saa paariariik neid ametlikult osta.

Lõuna-Korea luure andmetel on Põhja-Korea kahe sadamalinna Nampo ja Chongjini lähedal näha «armaadat».

Luureametniku arvates on Kimil kahtlus, et välismaalt kaupa toonud laevadel möllab koroonaviirus ja selle tõttu jättis ta nad merele karantiini.

Briti RUSI mõttekoja analüütik James Byrn sõnas, et koroonaviiruse levimise jätkudes on satelliitpiltidelt näha kümnete Põhja-Korea laevade tagasisaabumist ja ranniku lähedal ankrus olemist.

Põhja-Korea konteinerlaev Chong Chon Gang. Pilt on illustreeriv
Põhja-Korea konteinerlaev Chong Chon Gang. Pilt on illustreeriv Foto: Carlos Jasso/Reuters/Scanpix

«Juba veebruari lõpul muutusid satelliidipildid, millel on näha Põhja-Korea sadamalinnu. Nende lähedale hakkas saabuma kümneid laevu, mis ei ole sealt seni liikunud. Midagi sellist ei ole varem Põhja-Koreas olnud. Minu arvates on ainsaks selgituseks, et laevade meeskonnad pandi koroonaviiruse kahtluse tõttu karantiini,» sõnas analüütik.

Ta lisas, et satelliidipiltidel on näha meeskonnaliikmeid tekkidel jalutamas.

Põhja-Korea sulges kiiresti leviva koroonaviiruse tõttu oma piiri jaanuaris ning kehtestas 30-päevase karantiini nii oma kodanikele kui ka välismaalastele, kes sisenevad Põhja-Koreasse.

Analüütik Byrne’i sõnul ostab Põhja-Korea suure osa oma kaubast Hiinast, kus on ka must turg. Põhja-Korea saab oma tulu relvade ja laskemoona müügist.

Analüütiku arvates sureks pool Põhja-Korea 25 miljonist inimesest, kui nad saaksid koroonaviiruse nakkuse, kuna selles riigis puuduvad vajalikud meditsiinivahendid, rääkimata pandeemiaga võitlemisest. Ta lisas, et aastatepikkuse alatoitumuse tõttu võivad põhjakorealased nakatuda kergelt, kuna nende tervis ja immuunsüsteem on nõrk.

USA Luure Keskagentuuri CIA endise analüütiku Jung Paki sõnul ei ole võimalik, et selles riigis ei ole ühtegi nakatunut, sest osa põhjakorealasi käib Hiinas tööl ning Hiina on riik, kust pandeemia alguse sai.

Jungi sõnul on andmeid, et Põhja-Koreas on viimasel ajal viidud läbi mitu hukkamist ja see võib viidata, et koroonaviirusse nakatunud, kes ei töötanud riigis tähtsatel ametikohtadel, lasti maha, et viiruse levimist takistada.

Põhja-Korea meedia on edastanud fotosid, kus Kim vaatab raketikatsetusi koos sõjaväelastega, kes kannavad näomaske. Analüütikute sõnul viitab see, et sõjaväelaste seas võib olla nakatunuid.

Põhja-Korea on seni eitanud, et seal oleks keegi saanud koroonaviiruse nakkuse, samas aga naaberriikides Lõuna-Koreas ja Jaapanis on palju nakatunuid ja viirushaiguse tõttu surnuid.

Hiinas Hubei provintsis Wuhanis möödunud aasta detsembris levima hakanud uus koroonaviirus on nõudnud kogu maailmas elu ligi 38 000 inimeselt ja nakatunuid on umbes 800 000.

Tagasi üles