Sajanditevanuse jää uurimine näitas, et keskaegse piiskopi mõrval ja plii tootmisel on seos

19. sajandi joonistus, millel on kujutatud Canterbury peapiiskopi Thomas Becketi mõrvamist Inglise kuninga Henry II rüütlite poolt 29. detsembril 1170 Foto: Rights Managed/Mary Evans Picture Library/Scanpix

Briti Nottinghami ülikooli teadlased uurisid Šveitsi Alpidest Colle Gnifetti liustikust pärit sajanditevanust jääd, kaasa arvatud seda, kui palju on selles pliid ning nad võrdlesid saadud tulemusi Briti pliitootmisandmetega.

Ilmnes, et Inglismaal vähenes pliitootmine 1169 ja suurenes taas 1170, mil Inglise kuningas Henry II (1133 – 1189) hakkas pärast oma kantsleri ehk peaministri Canterbury peapiiskopi Thomas Becketi (1118 - 1170) mõrva uusi kloostreid ehitama, teatab dailymail.co.uk

Henry II langes pärast Becketi mõrva paavst Aleksander III põlu alla ja kuningas üritas uute kloostrite rajamisega paavsti soosingu tagasi võita hoolimata asjaolust, et paavst viskas ta katoliku kirikust välja.

Henry II ja ta kantsleri Thomas Becketi vaheline vihavaen kulmineerus ning kuningas lasi 29. detsembril 1170 oma rüütlitel ta Canterbury katedraalis tappa.

19. sajandi gravüür, millel on kujutatud Inglise kuninga Henry II ja Canterbury peapiiskopi Thomas Becketi vaidlust Foto: Rights Managed/Mary Evans Picture Library/Scanpix

Kui paavst Aleksander III sellest kuulis, viskas ta Henry II katoliku kirikust välja.

Henry II kahetses hiljem, et kantsleri tappis ja ta otsustas paavsti soosingu tagasi võita, hakates Inglismaale uusi kloostreid rajama.

Kloostrite ehitamine nõudis suures koguse ehitusmaterjali, kaasa arvatud pliid, millest valmistati torusid ja katusematerjali ning kasutati ka vitraažakende klaasiosade ühendamiseks.

Teadlased võtsid 2013 Šveitsi Colle Gniffeti liustikust jääd, milles oli 800-aastane kiht, millest leiti sajanditevanust saastatust.

Nottinghami ülikooli arheoloog Christopher Loveluck ja ta kolleegid uurisid nüüd Šveitsi liustiku jääd spektromeetria seadme abil, otsides erinevaid aineid.

Jää saasteuuring näitas, et 1169 vähenes Inglismaal plii tootmine, kuid hakkas 1170 taas kasvama.

Teadlaste sõnul oli jääkihtides näha saastatust ajavahemikus 1170 – 1220 ning selle alusel saadi andmed, millal plii tootmine kasvas ja millal kahanes.

Lisaks kaasati ajaloolised andmed plii tootmise kohta ning need langesid kokku jääs oleva saastatuse kasvu ja kahanemisega.

«12. sajandi lõpul tekitas plii tootmine sama suure koguse saastatust kui 17. sajandi keskel ja isegi 1890. aastatel. Meie arusaam tööstusajastu algusest 19. sajandil on vale, sest see algas märgatavalt varem,» selgitas arheoloog Loveluck.

Arheoloog Lovelucki sõnul on jääkihid nagu puude aastarõngad ja need kihid räägivad palju selle kohta, mis erinevatel aegadel on maailmas toimunud, ka saastatuse kohta.

«Henry II ja ta kantsleri Thomas Becketi vaheline konflikt tipnes 1169 – 1170. Pärast Becketi mõrva sai Henry II patukahetseja, kes üritas tapmist heastada. Kloostrite ehitamise buum tekitas selle, et oli vaja aina rohkem pliid. Seega on kantsleri tapmise ja plii tootmise kasvu vahel seos ning pliisaaste jäädvustus jäässe,» selgitas arheoloog.

Ta lisas, et pliitootmise kasv on kirjas ka kuningas Henry II ajalooürikutes Kew arhiivis.

Vaatamata sellele, et plii on mürgine metall, mis võib isegi vähesel kokkupuutumisel põhjustada eluaegseid terviseprobleeme, on inimkond sajandeid kaevandanud plii-hõbedamaake, mida kasutatakse müntide, katusematerjalide, veetorude ja värvide valmistamisel.

Plii (ladina keeles plumbum, sümbol Pb; vananenud termin on seatina), on keemiline element järjekorranumbriga 82, kuulub metallide hulka.

Pliikangid. Pilt on illustreeriv Foto: shutterstock.com

Plii on väga mürgine, metallidest on mürgisemad ainult kaadium ja elavhõbe.