Kerli Kõiv on üle pika aja laadinud YouTube'i üles videoblogi, milles lahkab nii ülemaailmset kui ka enda sisemist kriisi. Spirituaalne lauljatar usub küll jätkuvalt karmasse, ent pole enam kindel, kas jumal eksisteerib.
Kerli: olen lõpetanud jumalasse uskumise – ma ei tea, kas ta on olemas (4)
Kerli on tegelenud analüüsiva vaatluse ehk vipassanaga, mis on budismis üks kahest kõige tähtsamast meeleharjutusest Pärast enda jaoks vipassana avastamist usub lauljatar karmasse rohkem kui eales varem. «Olen lõpetanud jumalasse uskumise,» tunnistab ta värskes videoblogis.
«Ma ei tea, kas ta on olemas. Need on lihtsalt minu uskumused, mis muutuvad pidevalt. Praegu on aga minu usk selline,» lausub Kerli. Ta pole kindel, kas on olemas sellist kõrgemat intelligentsi, kes tal silma peal hoiaks. «Arvan, et elu s***. Issand jumal, ma ütlesin seda – nii õudne!» muigab ta. «Arvan, et elu on s*** ja see on kaos. Üritame sellest lihtsalt mõtet leida.» Kerli sõnul otsitakse tihti õnnetustet tähendust ja õppetunde, et mitte sügavasse depressiooni langeda.
«Minust on saanud nihilist – see on vist õige sõna? Poleks kunagi uskunud, et ma seda ütlen,» mõtiskleb Kerli. «Leidsin enda jaoks vipassana, mis on minu jaoks paljud asjad muutnud halliks ja kandiliseks. Ma poleks varem suutnud uskuda, et need asjad minu jaoks sellised võivad olla.»
Kerli nendib, et tal puuduvad hetkel elus suuremad eesmärgid. «Mõnes mõttes on mul need olemas, kuid ma ei pea neid tähtsaks. Kõige tähtsam on endas rahu leidmine, olla õnnelik ja end hästi tunda, elada hetkes, nautida sõitu. Tunneli lõpus pole minu jaoks midagi nii olulist kui praegune hetk ja tunnelis viibimine. Minu eesmärgiks on protsessi nautimine ja kõigis oma tegevustes tipptaseme saavutamine.»
Mis puudutab traumat ja valusaid kogemusi, siis need on Kerli sõnul lihtsalt inimelu paratamatu osa. «Kõik muutub pidevalt ja miski ei püsi samana. Iga halb kogemus on võimalus kasvuks ja laienemiseks ning on kasulik seda niimoodi ümber raamistada, et sa ei jääks oma olukorra ohvriks,» annab Kerli nõu. «Elu lihtsalt on ja mida rohkem suudad sa asjadega lihtsalt kaasa sõita, seda nauditavam on su kogemus.»
«Tunnen tihti ka ise, et millal see kõik küll läbi saab? Siis aga taipan, et see ei saagi enne surma läbi. Sa pead asjadega tegelema ja siis sa sured,» nendib Kerli. «Nii lihtsalt on. Olen surma peale palju mõelnud.»
Kerli on tutvunud erinevate budistlike kloostritega, kus on võimalik harrastada suremise meditatsiooni ja soovib ka ise selle lähiajal läbi teha: «Sa mediteerid läbi kõik erinevad protsessid nagu näiteks keha lagunemine. See on väga hardcore, aga arvan, et pärast surmahirmust üle saamist on võimalik igasuguseid asju korda saata. See on miskit, mida ma väga tahan teha.»