Koroonaviirust takistavat seadet leiutanud astrofüüsik sattus haiglasse, kuid mitte viiruse tõttu
/nginx/o/2013/07/05/1875600t1hef1d.jpg)
30. märts 2020, 15:01
/nginx/o/2020/03/30/13032731t1h5262.jpg)
Koroonaviiruse levimist takistavat seadet leiutanud Austraalia astrofüüsik viidi haiglasse, kuid mitte koroonaviirusse nakatumise tõttu, vaid ta ninna sattunud nelja magneti tõttu.
Austaalia Melbourne’i Swinburne ülikooli 27-aastase teadlased Daniel Reardoni sõnul valmistas ta seadet, mis takistaks koroonaviiruse tingimustes inimestel oma nägu katsumast, teatab msn.com.
Pulsareid ja gravitatsioonilaineid uuriv teadlane oli möödunud nädalal karantiinis olles ehitamas kaelas või käel kantavat seadet, mis teeks näo puudutamisel valju heli, kui talle neli võimsat neodüümmagnetit ninna kinni jäid.
/nginx/o/2020/03/30/13032718t1h5e21.jpg)
Teadlase sõnul on tal kodus mõned elektroonilised teadusseadmed, kuid tal puuduvad leiutamise ja seadmete ehitamise kogemused.
«Tegelesin magnetväljaga. Arvasin, et kui kannaksime magneteid, tekitades nende abil häireheli kui viia käsi oma näole liiga lähedale. Hakkasin sellega tegelema, kuna mul oli karantiinis igav,» selgitas austraallane.
Teadlase sõnul saavutas ta loodetule vastupidise tulemuse, sest tal oli olemas seade, mis sumiseb pidevalt ilma käsi näo juurde viimata.
Reardoni teatel pani ta magneteid ka oma kõrvade külge ja ninna, kuid siis tekkisid probleemid, kuna magnetid jäid ninna kinni.
Teadlase teatel pani ta alguses ühte ninasõõrmesse kaks magnetit ja teised kaks selle ninapoole väljapoole. Kui ta nina väljapool olnud magnetid eemaldas, jäid kaks ninas olnus sinna tugevalt kinni. Ta üritas teiste magnetite abil kahte kinnijäänud magnetit eemaldada, kuid ebaõnnestunult.
«Mu elukaaslane on medtöötaja ja tema arvates oli minu magnetiprobleem väga naljakas. Üritasin magneteid ise ninast kätte saada, kuid ei saanud. Pärast 20 minutit pingutamist otsustasin otsida Google’ist probleemile lahendust,» lausus austraallane.
Ta leidis artikli 11-aastase poisi kohta, kellel oli sama magnetiprobleem. Tema lahenduseks oli rohkem magneteid.
«Kui ma rohkemate magnetitega katsetasin, seda keerulisemaks olukord muutus. Lõpuks võtsin viimased magnetid ja siis tekkis nina ühes sõõrmes magnetite pundar, mida ma enam kätte ei saanud,» lisas astrofüüsik.
Reardoni sõnul üritas nii tema kui ta naine tangide abil ta ninast magneteid kätte saada, kuid see ei õnnestunud.
«Tangid vaid surusid vasakus ninasõõrmes kolme magnetit tahapoole ja nende väljatõmbamine oli võimatu. Paremasse sõõrmesse olin pannud veel ühe magneti. Nende väljatõmbamiskatsed tekitasid kohutavat valu,» jätkas mees.
Reardoni meedikust naine viist ta haiglasse, kus kaks arsti tegid talle kohaliku tuimestuse ja tõmbasid manuaalselt ta sõõrmetest magnetid välja.
«Kui arstid oli kolm magnetit mu vasakust sõõrmest kätte saanud, kukkus paremas sõõrmes olnud magnet kurku. Õnneks ei neelanud ma seda alla ja see ei sattunud ka kopsu. Sain selle välja köhida. Pärast kõike seda ma enam kindlasti enam magnetitega ei mängi. Minu õnnetuses on süüdi koroonaviirusest tingitud igavus,» sõnas astrofüüsik.
Reardoni sõnul ei ürita ta enam leiutada näokatsumist takistavat seadet.
Neodüümmagnet on üks tugevamaid püsimagneteid, mis on neodüümi, raua ja boori sulam.
Neodüümmagnetil on tugevam magnetjõud kui näiteks ferriitmagnetil või AlNiCo magnetil. Neodüümmagneti magnetvälja tugevus võib olla üle 1,4 tesla, samas keraamilise ferriitmagneti magnetväli on umbes 0,4 teslat.
Võrdluseks: Maa magnetvälja tugevus on enamasti 25–65 mikroteslat.