Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2017/02/03/6307983t1hd189.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2020/03/28/13030434t1hec97.jpg)
Hulk inimesi saatis laupäeval viimsele teele endise poliitiku ja ärimehe Arvo Sarapuu, teiste hulgas oli leinajate seas mitmeid tuntud poliitikuid. Seda ajal, mil rahvakogunemised on karmilt keelatud. Elu24 uuris, kas lahkunu ärasaatmine on erand ning millised näevad matused välja nüüd, mil Eestis on koroonakriis.
Koroonaviiruse COVID-19 levikuga seoses on Eestis välja kuulutatud eriolukord. Muuhulgas on keelatud ka igasugused rahvakogunemised, mida peaminister Jüri Ratas rõhutas veel eelmise reede õhtul oma videosõnumis.
Pühapäeval teatas Lõuna prefektuur ka esimestest karistustest, mis määrati eriolukorra piirangute rikkumise eest. Laupäeva öösel kogunenud kolmeliikmelisest seltskonnast kahele määrati 100-eurone trahv ning kolmandale mehele määratakse karistus edasise menetluse käigus.
Nende kahe sündmuse vahele jäi ettevõtja ja endise poliitiku Arvo Sarapuu matus, millele eelnes ärasaatmine tema Järvamaa kodust. Seal osalesid pereliikmed ja mõned lähedasemad sõbrad, kokku üle 30 inimese, vahendas Järva Teataja.
Arvo Sarapuu lesk Kersti ütles reedel, et avalikele kogunemistele kehtestatud piirangute tõttu otsustati ärasaatmine ja matusetalitus läbi viia pereringis ning praegusele ajale kohaseid ettevaatusabinõusid arvestades.
Kodusel ärasaatmisel oli ka haridus- ja teadusminister Mailis Reps. «Mina olin väljas, ei läinud telki, nagu ka piltidel on ka kindlasti näha. Telgis oli kadunuke. Väljas olid minu pilgu järgi ka Paide linnavalitsuse ja volikogu esindajad. Telgis ja ka kallistamas olid perekonna liikmed,» rääkis minister Elu24-le.
/nginx/o/2020/03/28/13030474t1h0eb9.jpg)
Repsi sõnul peeti kodusel üritusel kindlasti reeglitest kinni. Ka osalejaid oli seal tema sõnul väga vähe. «Perekond palus just inimestel mitte tulla,» lisas minister. Hilisemal muldasängitamisel Tallinna Metsakalmistul ta ei käinud.
Seal olid ligi 40 leinaja hulgas näiteks riigikogulased Erki Savisaar ja Viktor Vassiljev, Tallinna linnapea Mihhail Kõlvart ja riigihalduse minister Jaak Aab, kes kõik üksteisele ühel hetkel üsna lähedal seisid.
/nginx/o/2020/03/28/13030664t1h8545.jpg)
«Üldiselt selle distantsi suhtes peeti reeglitest kinni ja mulle tundus, et üldiselt peeti kinni ka kõigist teistest kehtivatest reeglitest. Aga ma ei tahaks seda matust ise rohkem kommnenteerida. Mina hoidsin kindlasti distantsi,» ütles Aab Elu24-le.
/nginx/o/2020/03/28/13030462t1h3a69.jpg)
«Väga hästi peeti reeglitest kinni. Mõni hoidis ilusti ligi kahemeetrist vahet ja mõni lausa kolmemeetrist. Lisaks olid välja pandud desvahendite pudelid. Kõik oli korraldatud hästi,» rääkis Viktor Vassiljev Elu24-le.
Vassiljev käis ainult kalmistul, kuhu igaüks sõitis oma autoga, sest nii paluti. «Rahvast oli vähe. Kõik oli hästi korraldatud. Kätlemist ei olnud. Kallistasin küll Kerstit, aga me oleme ka fraktsioonikaaslased ja peaaegu nagu üks leibkond,» sõnas ta.
«Arsti pilguga vaadates, minu enda elu ja tervis oli mängus ja ma julgesin minna, nii et kõik oli korras,» lisas Vassiljev.
/nginx/o/2020/03/28/13030436t1h701b.jpg)
Päev enne ärasaatmist rõhutas ka Kersti Sarapuu: «Paljud Arvo sõbrad on tema eakaaslased ja viiruseohu tõttu riskigrupis. Kõigi tervise huvides on püsida kodus sõltumata sellest, kui suur soov kellelgi on olla selle kurva hetke tunnistajaks ja meile toeks. Praegusel ajal on terviserisk liiga suur.»
Lese sõnul korraldatakse mälestusüritus 26. augustil, kui pärast pikka ja rasket haigust surnud Arvo Sarapuu oleks saanud 67-aastaseks.
Milline näeb välja matus koroonakriisi ajal?
Tallinna Matusebüroo juhi Tooma Daumi sõnul kehtivad uued reeglid ka matustele. «Esimene asi on see, et matusetalitust ei tohi teha siseruumides, ei kirikus ega kabelis. Matusetalitust saab pidada ainult õues,» selgitas ta.
Kuigi matusetalitusel osalevate inimeste arvu suhtes seni piiri pandud ei ole, on osalejate arv siiski hästi väikeseks jäänud. Seda paljuski just seetõttu, et vanemaid inimesi ei lubata lähedaste poolt enam matustele. «See on inimeste enda poolt vastu võetud. Ja ütleme, et kui matusele tuleb vanem inimene, siis tema lähedased ei luba tal teistega kätelda, kallistada. Sellist asja oleme me küll täheldanud ja see on ka mõne kirikuõpetajaga vesteldes välja tulnud,» rääkis Daum.
Rahvastikuminister Riina Solman teatas juba 16. märtsil, et rahvarohketele kogunemistele seatud piirangud kehtivad ka tähtsatele peresündmustele - need on abiellumine, sünnipäevade tähistamine ja matused.
«Elus on sündmusi, mida ei saa ära jätta või edasi lükata. Sellisel juhul tuleb hoida pere- ja sõpradering nii väike kui võimalik. Covid-19 on väga kiiresti leviv viirus ning selle leviku tõkestamine sõltub meist kõigist. Viirus ei küsi, kas nakkuse kandjaga kohtuti koolis, poes või matusel. Pulma- ja sünnipäevapeod tuleb ära jätta või edasi lükata. Oluline on tegutseda alalhoidlikult ja mõistuspäraselt,» rõhutas Solman pressiteates.
Riigikantselei kommunikatsioonikeskusest öeldi Elu24-le, et matustele ei ole 2+2 liikumispiirangut kehtestatud, kuid endiselt kehtib soovitus pidada ka vältimatu, ent lubatud koosviibimine nagu matus, nii väheste inimestega kui võimalik.
MIDA TÄHENDAB 2+2 PIIRANG?
Politseikeeli nimetatakse 2+2-piiranguks vabariigi valitsuse kriisikomisjoni otsust mitte lubada avalikes ruumides olla koos rohkem kui kahel inimesel ja et avalikes ruumides peab jääma inimeste vahele vähemalt kaks meetrit.
Korralduse «Seletuskiri eriolukorra juhi korralduse juurde, millega kehtestatakse liikumispiirang avalikes kohtades» järgi võivad juhtumiteks, mil nimetatud piiranguid ei ole võimalik mõistlikult tagada, olla näiteks:
- vajadus osutada vältimatut abi (kiirabibrigaad);
- vajadus teha päästetöid või inimeste elukondlikuks teenindamiseks vajalikke avariitöid, kui selleks on vajalik vähemalt kolme töötajat (veeavarii, elektrikatkestus);
- vajadus tagada liikumisvabadus isikutele, kes ei saa liikuda teise isiku abita;
- vajadus osa võtta matustest või osaleda Kaitseväe ja Kaitseliidu väljaõppel.
Samuti peavad eriolukorra lahendamisega seoses täitma teenistus- või tööülesandeid politseinikud, kaitseliitlased, Tallinna linna munitsipaalpolitseinikud, kõrgemad riigiteenijad ja eriolukorra lahendamisse vahetult panustavad ametnikud ja töötajad.
Need on vaid mõned näited, kuid üldpõhimõte on, et lähtuda tuleb mõistlikkuse põhimõttest.
Rohkem saab korralduse kohta lugeda siit.