Kuigi matusetalitusel osalevate inimeste arvu suhtes seni piiri pandud ei ole, on osalejate arv siiski hästi väikeseks jäänud. Seda paljuski just seetõttu, et vanemaid inimesi ei lubata lähedaste poolt enam matustele. «See on inimeste enda poolt vastu võetud. Ja ütleme, et kui matusele tuleb vanem inimene, siis tema lähedased ei luba tal teistega kätelda, kallistada. Sellist asja oleme me küll täheldanud ja see on ka mõne kirikuõpetajaga vesteldes välja tulnud,» rääkis Daum.
Rahvastikuminister Riina Solman teatas juba 16. märtsil, et rahvarohketele kogunemistele seatud piirangud kehtivad ka tähtsatele peresündmustele - need on abiellumine, sünnipäevade tähistamine ja matused.
«Elus on sündmusi, mida ei saa ära jätta või edasi lükata. Sellisel juhul tuleb hoida pere- ja sõpradering nii väike kui võimalik. Covid-19 on väga kiiresti leviv viirus ning selle leviku tõkestamine sõltub meist kõigist. Viirus ei küsi, kas nakkuse kandjaga kohtuti koolis, poes või matusel. Pulma- ja sünnipäevapeod tuleb ära jätta või edasi lükata. Oluline on tegutseda alalhoidlikult ja mõistuspäraselt,» rõhutas Solman pressiteates.
Riigikantselei kommunikatsioonikeskusest öeldi Elu24-le, et matustele ei ole 2+2 liikumispiirangut kehtestatud, kuid endiselt kehtib soovitus pidada ka vältimatu, ent lubatud koosviibimine nagu matus, nii väheste inimestega kui võimalik.
MIDA TÄHENDAB 2+2 PIIRANG?
Politseikeeli nimetatakse 2+2-piiranguks vabariigi valitsuse kriisikomisjoni otsust mitte lubada avalikes ruumides olla koos rohkem kui kahel inimesel ja et avalikes ruumides peab jääma inimeste vahele vähemalt kaks meetrit.
Korralduse «Seletuskiri eriolukorra juhi korralduse juurde, millega kehtestatakse liikumispiirang avalikes kohtades» järgi võivad juhtumiteks, mil nimetatud piiranguid ei ole võimalik mõistlikult tagada, olla näiteks:
- vajadus osutada vältimatut abi (kiirabibrigaad);
- vajadus teha päästetöid või inimeste elukondlikuks teenindamiseks vajalikke avariitöid, kui selleks on vajalik vähemalt kolme töötajat (veeavarii, elektrikatkestus);
- vajadus tagada liikumisvabadus isikutele, kes ei saa liikuda teise isiku abita;
- vajadus osa võtta matustest või osaleda Kaitseväe ja Kaitseliidu väljaõppel.
Samuti peavad eriolukorra lahendamisega seoses täitma teenistus- või tööülesandeid politseinikud, kaitseliitlased, Tallinna linna munitsipaalpolitseinikud, kõrgemad riigiteenijad ja eriolukorra lahendamisse vahetult panustavad ametnikud ja töötajad.
Need on vaid mõned näited, kuid üldpõhimõte on, et lähtuda tuleb mõistlikkuse põhimõttest.
Rohkem saab korralduse kohta lugeda siit.