Päevatoimetaja:
Katrin Lust
(+372) 56681734
Saada vihje

Koroonaviirusesse suri Hispaania printsess Maria Teresa, kes oli Louis XIV otsene järeltulija

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Bourbon-Parma printsess Maria Teresa aastal 2014.
Bourbon-Parma printsess Maria Teresa aastal 2014. Foto: Kuvatõmmis Youtube'i videost

Punase printsessina tuntud Pobleti krahvinna Maria Teresa on teadaolevalt esimene sinivereline, kes on koroonaviiruse tagajärjel surnud. Ta oli 86-aastane.

Bourbon-Parma printsess Maria Teresa suri teisipäeval koroonaviirusesse, teatas ta vend prints Sixtus Henri. Krahvinna sündis 1933. aastal Pariisis ning ka suri seal, vahendas New Idea.

Maria Teresa oli Louis IX Püha, Henri IV ja Louis XIV otsene järeltulija. Tema isa oli Parma hertsog ja Hispaania karlistlik trooninõudleja Francisco Saverio ehk prints Xavier. Bourbon-Parma dünastia kuulub Hispaania kuninglikku perekonda.

Louis XIV või Päikesekuningas oli Prantsusmaa ja Navarra kuningas aastatel 1643–1715.
Louis XIV või Päikesekuningas oli Prantsusmaa ja Navarra kuningas aastatel 1643–1715. Foto: TopFoto/SCANPIX

Bourbonid on Prantsuse Kapetingide kuningadünastia kõrvalharu koos Valois' dünastiaga. Mõlemad dünastiad on olnud Prantsuse troonil ning jõudsid abielude kaudu ka teistesse kuningakodadesse, kaasa arvatud Hispaaniasse. Hispaania dünastia Bourbon-Parma, kuhu kuulus ka surnud printsess, pärineb Prantsuse Kapetingide meessoost liinist ning Itaalia väikeste kuning- ja hertsogiriikide valitsejaperekondadest.

Printsess Maria Teresa veetis oma täiskasvanuea Madridis ning pühendus Hispaania karlistlikust poliitilisest liikumisest kirjutamisele. «Mu isa võitles terve oma elu, et oma dünastia tagasi troonile saada,» on printsess öelnud.

Maria Teresal polnud lapsi. Temast jäävad maha kuus õde-venda. Kroonitud peadest on seni nakatumisest teatanud ka Briti prints Charles ja Monaco vürst Albert II.

Kommentaarid
Tagasi üles