Kas unustatud: mis on saanud Kreeka piiri taga mässanud tuhandetest põgenikest?

13. märtsil Türgist Kreekasse saabunud põgenikud.

FOTO: SIPA/Scanpix

Veel märtsi alguses oli Euroopas üheks peamiseks teemaks Türgi-Kreeka piiril Euroopasse pääsemist ootavad põgenikud. Tuhanded migrandid üritasid pääseda Kreekasse, kui Türgi teatas 28. veebruaril, et loobub püüdlustest neid oma territooriumil hoida. Türgi-Kreeka maismaapiiri kohale kerkisid 7. märtsil lausa pisargaasi- ja suitsupilved, kui pinged Euroopa Liidu territooriumile sisenemist taotlevate migrantide üle kasvasid. Mis on neist põgenikest aga nüüdseks saanud? 

Türgist Kreeka piiri ületada üritavate migrantide arv on koroonaviiruse kriisi ajal dramaatiliselt vähenenud, kuid mõned keelduvad jätkuvalt loobumast oma katsetest pääseda Euroopa Liitu, vahendas Balkan Insight.

Kreeka ajaleht Ekathimerini teatas eelmise nädala kolmapäeval, et piirialadele on jäänud umbes 2000 migranti.

Türgi meedia teatel on migrandid hakanud piirialadelt lahkuma ja Türgi on saatnud nad bussidega tagasi kohtadesse, kus nad algselt registreeriti.

«Rändajad ei tea, mida teha, kuhu minna. Nad jõudsid piirialadele, jättes kõik tahaplaanile. Majutus ja tööhõive on piirialadelt lahkudes nende peamised probleemid,» rääkis Istanbuli ajakirjanik ja politoloog Sezin Oney.

Osa rändajaid ei soovi aga Kreekasse pääsemisest loobuda.

Seetõttu on ka pinged piirkonnas jätkuvad, sest erinevate väljaannete andmetel kasutasid Türgi ja Kreeka piirivalvurid ka siis umbes 500 piiri ületada püüdnud migrandiga võitluses pisargaasi.

Üle-eelmisel nädalal alanud Türgi president Erdogani visiit Brüsselisse, kus ta kohtus EL-i juhtidega ja videokonverentsil ka Saksamaa liidukantsleri Angela Merkeli, Prantsusmaa presidendi Emmanuel Macroni ja Suurbritannia peaministri Boris Johnsoniga lõppes eelmisel teisipäeval sisserändajate kriisi tervikliku lahenduseta.

Oney väitis, et rändajate teema on hetkel varju jäänud just koronaviiruse leviku tõkestamise püüdlustega.

«Türgi palus oma kodanikel Schengeni alal rahalist abi ja viisavaba reisimist vastutasuks rändajate peatamise eest, kuid tundub, et Türgi ei saanud seda, mida ta soovis. Pealegi pole neil aegadel sellist arengut oodata, kuna EL muutub koronaviiruse puhangu keskel introvertseks,» rääkis Oney BIRN-ile.

«Keegi ELis ei hooli praegu Türgist ega Türgi-Kreeka piiril asuvatest migrantidest,» lisas Oney.

Türgis on praegu enam kui 3,7 miljonit põgenikku ja sisserändajat, peamiselt Lähis-Ida riikidest. Riik süüdistab euroopa Liitu selles, et see ei täida lubadusi, mis lepiti kokku 2016. aasta lepingus, mille kohaselt lubas Brüssel Ankarale kuus miljardit eurot vastutasuks rändajate voogude peatamise eest Euroopasse.