:format(webp)/nginx/o/2020/03/25/13025252t1hdacd.png)
Eesti valitsus korraldas teisipäeval, 24. märtsil, kriisikomisjoni pressikonverentsi, mis aga pani ootamatult proovile kõik Tallinna meediamajad. Režissöör Ilmar Raag kirjeldas toimunut enda sõnadega sotsiaalmeedias ning jagas võimalikku põhjendust, miks «Ringvaate» saatejuhti Marko Reikopit tabas otse-eetris korralik üllatus.
«Täna oli Eesti valitsuskommunikatsioonis ämber veeklaasis. Lühidalt öeldes soovisid härrad ministrid, et laev lendaks taevas ja Emajõest oleks võimalik lossi ehitada,» alustas Raag oma Facebooki postitust, «natuke täpsemalt seisnes asi valitsuse kriisikomisjoni pikas istungis.»
Raag tõdes, et kujutab seda väga hästi ette. «Detaile palju, juriidilisi nüansse veel rohkem. Osalejad on ka omajagu kõrge adrenaliinilaksu all. Samal ajal oli Tallinna kõikide meediamajade toimetustes valmisolek tulla pressikonverentsile, sest info olulistest teemadest oli kõigile juba teada.»
Edasi kirjeldab Raag kriisikomisjoni istungi toimuvat meedia vaatenurgast. «Esimese hooga antakse teada, et pressikas tuleb kell 15.00. ERR otsustab, et teeb ülekande korraga kõigis kanalites. Kell 14.39 tuleb teade, et pressikas lükkub edasi teadmata ajaks. See on väga OK ja loomulik areng,» tõdeb režissöör ja lisab, et ajakirjandus ei saa sundida valitsust kiiremini töötama.
:format(webp)/nginx/o/2020/01/14/12872180t1h7f30.jpg)
«Kui valitsus arvestaks oma ajaplaanis ainult uudistesaate aegadega, oleks tulemuseks lõpuks juhtimispraak. Möödub tund ja siis teine. ERRi meeskond on valmisolekus, et minna Stenbocki maja pressikonverentsi saali, mis on tehniliselt valmis andma laitmatu kvaliteediga heli ja pilti,» kirjeldab Raag olukorda enne istungit.
Ajakirjanikele ei öelda ka ühtegi sisulist põhjust, miks pressikonverents peaks toimuma kohas, mis tehniliselt ei ole valmis taoliseks ülekandeks.
«3 tundi pärast esialgu kokkulepitud aega, kell 18.21 tuleb valitsuse poole pealt teade, et pressikonverents algab kell 19.00. Seejärel aga tuleb 18.24 valitsusel tahtmine teha pressikonverents Stenbocki istungite saalis ja mitte pressikonverentsi saalis.»
Raag jätkab: «ERR vastab, et visuaalselt muutub pressikonverents raskemini jälgitavaks ja lisaks ei ole istungite saal tehniliselt valmis, et kõik ministrid saaksid oma telemikrofoni rääkida. Kõigelõpuks veel pisike detail, et istungite saalis ei olnud tehniliselt võimalik hea kvaliteediga võtta ajakirjanike küsimusi.»
Režissöör võtab lühidalt kokku, et põhimõtteliselt võiks ka istungite saalis pressikonverentsi teha, aga korralikku kvaliteeti ei ole võimalik 30 minutiga tagada. «Samal ajal kui täiesti korralik tehniline kvaliteet oli ainult 100 meetri kaugusel samas majas,» täpsustas Raag.
/nginx/o/2020/03/25/13024864t1h79c7.png)
«Ajakirjanikele ei öelda ka ühtegi sisulist põhjust, miks pressikonverents peaks toimuma kohas, mis tehniliselt ei ole valmis taoliseks ülekandeks.»
Raag arvestab oma postituses ka sellega, et tehnikaeksperdid võiksid seletada, kuidas meedias töötavad amatöörid, kes ei tea, kuidas 21. sajandil teleülekandeid teha. «Täitsa võimalik. Aga just selles küsimuses astubki mängu valitsuskommunikatsiooni professionaalsus,» arvab aga režissöör.
[...] tulemuseks kõigi meelepaha ülekande ümber ja sisuline sõnum saab kokku segatud täiesti teisejärgulise jamaga.
«Sa saad mängida ainult nende pillidega, mis sul parajasti kasutada on. Kui Sulle öeldakse otsesõnu, et istungite saali minek ei ole tehnilise kvaliteedi mõttes hea lahendus ja sa siiski pressid seda, siis on tulemuseks kõigi meelepaha ülekande ümber ja sisuline sõnum saab kokku segatud täiesti teisejärgulise jamaga,» rõhutab Raag ja lisab, et viimasel hetkel tehtavad ümbermängimised vallandavad aga doominokivi koguülejäänud teleprogrammi planeerimises.
/nginx/o/2020/03/25/13024868t1ha785.png)
«Mis väljendus selles, et tehniliselt ebatäiuslik ülekanne, kus ajakirjanike küsimusi ei ole kosta jätkus ETV2 ka veebis, samal ajal kui ETV1 tabas tagasilülitus põhieetrisse Marko Reikopi üllatusena,» nentis Raag.
«Mul on raske uskuda, et kommunikatsioonibüroo töötajad tahtlikult organiseerisid sellise segaduse, sest nad ikka veidi teavad, kuidas kommunikatsioonimasinad töötavad. See jätab järele võimaluse, et härrased ministrid ei tahtnud tüütuid kom inimesi kuulata...» pakkus Raag lõpetuseks.
Raagi postituse all võttis antud teemal sõna ka näitleja Neeme Kuningas: «Marko Reikopi kehakeel jääb kahtlemata selle sajandi esimese veerandi kullafondi ning leiab leierdamist tulevastelegi põlvedele. Bravo! Aga pressikonverentsi ülekande operetlikkus ja käpardlikkus (kes iganes süüdlane oli) ei sisendanud paraku usku sõnumite usaldusväärsuses ja edastajate kompetentsuses. Kahju, teid jälgivad sajad tuhanded nõutud ja ärevuses inimesed. Kommunikatsiooniedu!»
ERRi elamussaadete peatoimetaja Karmel Killandi avaldas samuti oma arvamust: «Me ei saa lubada eetrisse praaki – suvalist müra vaheldumisi kuuldavate vastustega. Kui välja on kuulutatud terve päeva oodatud pressikonverents, siis peavad kostma nii vastused kui ka küsimused. Kui seda mistahes põhjustel ei saanud nii teha, oleks tulnud kommunikeerida kui pöördumist.»
«Otse-eetris oleks mõlemad esinejad esitanud oma sõnumid ja seejärel eetri väliselt tehtud intervjuud. Oleme alati valmis sellistes küsimustes aitama, meiega võib varem suhelda!» rõhutas Killandi.
/nginx/o/2020/02/06/12918955t1h9b97.png)