Päevatoimetaja:
Katrin Lust
(+372) 56681734

VIDEO Kelle matmispaik on Kuul?

Toimetaja: Inna-Katrin Hein
Copy
Maa kaaslane Kuu
Maa kaaslane Kuu Foto: HO/AFP/Scanpix

Praeguse koroonaviiruse pandeemia ajal on inimesed sunnitud karantiinis olema ja nii mõnigi vaatab meie planeedi kaaslase Kuu poole. Paljudele võib meenuda USA astronaut Neil Armstrong, kes esimese inimesena 1969. aastal Kuule astus.

Isegi nüüd aastakümneid hiljem on tema ja kaasastronaudi Buzz Aldrini ning veel mõne USA astronaudi jäljed Kuul näha, kirjutab howstuffworks.com.

Alates 1998. aastast on Kuul on ka ühe inimese viimane puhkepaik. See inimene on ameeriklane Eugene «Gene» Shoemaker, keda peetakse 20. sajandi üheks helgemaks peaks.

28. aprillil 1928 sündinud Shoemaker õpetas NASA astronaute ja tegeles Kuu uurimisega, eelkõige pakkusid talle huvi kraatrid. Ta unistas astronaudiks saamisest ja Kuule lendamisest.

Tal ei õnnestunud saada astronaudiks, kuna tal diagnoositi Addisoni tõbi, mille puhul neerupealised ei tooda piisavalt hormoone. Temast sai geoloog, kelle suurimas kireks oli asteroidide tekitatud kraatrite uurimine nii Maal kui Kuul.

Shoemaker tegi näiteks kindlaks, et USA Arizona osariigis Flagstaffi lähedal asuv 173 meetrise diameetriga Barringeri kraatri tekitas miljoneid aastaid tagasi Maale kukkunud asteroid.

Ta oli üks neist teadlastest, kes 1960. aastatel populariseeris teooriat, et hiidsisalikud surid 65 miljonit aastat tagasi välja asteroidi Maale kukkumise tagajärjel.

USA geoloogiateenistus käivitas 1961. aastal astrogeoloogia uurimisprogrammi ja Shoemaker  sai selle juhiks.

Kui NASA alustas Apollo programmiga, andis Shoemaker oma teadmised Kuu kohta edasi astronautidele, kes saadeti Kuule, kaasa arvatud esimesena Kuule astunule Neil Armstrongile. Ta juhatas, kust võtta Kuul ka pinnaseproove ja kivisid.

Tema ja ta naine Carolyn mängisid tähtsat rolli komeedi Shoemaker-Levy 9 avastamisel 1994. aastal.

Austraalias olles sattusid nad 18. juulil 1997 autoõnnetusse, Eugene hukkus, Carolyn jäi elama.

Järgmisel päeval sai Shoemakeri kunagine üliõpilane, Arizona ülikooli planeediteadlane Carolyn Porco teada, et endine õppejõud tuhastatakse. Ta tegi ettepaneku panna 1 unts (28 grammi) ta tuhast NASA Lunar Prospector Kuu uurimissondile ja saata Kuule.

Polükarbonaadist urnikapsli ehitas firma Celestis, kes saatis orbiidile «Star Treki» looja Gene Roddenberry tuha. Shoemakeri kapsli ümber oli mässitud fooliumlint, millel oli pilt Barringeri kraatrist ja täheteemaline tsitaat raamatust «Romeo ja Julia».

Kui hinnaline lasti, nii Kuu uurimissond kui Shoemakeri tuhk oli pardal, startis kosmoselaev Floridast Cape Canaveralist 6. jaanuaril 1998.

Uurimissond kaardistas Kuu pinda, uuris polaaralade jääd ja magnetvälja ning muud.

Kuu pind
Kuu pind Foto: Stocktrek Images/Scanpix

Sondi missioon lõppes 31. juulil 1999, kui ta kukkus oma programmi lõppemise tõttu Kuu lõunapooluse ühte kraatrisse, kus ta oli varem leidnud jääd. Ka Shoemakeri tuhk jäi sinna.

Ta naine Carolyn Shoemaker sõnas 1998, et nüüd on terve Kuu ta mehe oma ja see aitas kaotusvalu paremini taluda.

Eugene Shoemaker on maailmas ainus, kelle tuhast osa on seni Kuul  ja ta on ainus, kes on saanud Kuule matmise.

Tagasi üles