:format(webp)/nginx/o/2020/03/19/13016250t1h4964.jpg)
Soome ilmaportaali foreca.com meteoroloogi Markus Mäntykannase arvates on uue koroonaviiruse ja ilma vahel ebatavaline seos.
Soome meteoroloog: koroonaviirusel ja ilmal on ebatavaline seos (5)
Ta selgitas oma blogis, et osa viirustest, kaasa arvatud gripiviirused, levivad kõige kiiremini külma ja kuiva ilmaga, kirjutab is.fi.
«Kas juhus? Koroonaviiruse epideemia hullemad piirkonnad asuvad 30-50 kraadi põhjalaiust, kus talvised ja kevadised kliimatingimused on üsna sarnased, väidab Mäntykannas oma kirjutises.
Ta räägib ka uuringust, milles käsitletakse jahedas ja kuivas ilmas levivaid viiruseid.
«Selles uuringus märgati, et viirused levisid kõige paremini siis, kui õhutemperatuur oli pluss 5 kraadi ja õhuniiskus oli madal, umbes 25 – 30 protsenti. Samuti mõjutas ultraviolettkiirgus viiruse struktuuri ja nakkavust,» selgitas Mäntykannas oma blogis.
Tema sõnul sobib see kirjeldus eelkõige Hiinaga.
«Hiinas Wuhanis, mis asub 30 kraadi põhjalaiust, algas uue koroonaviiruse puhang möödunud aasta detsembris, kuid selle aasta jaanuaris sai puhang epideemia mõõtmed. Huvitav kokkusattumus, sest Wuhani keskmine temperatuur on jaanuaris pluss 4 kraadi ning sademeid ja niisukust on vähe. Niiskus on Hiina sisemaal just talvekuudel madal,» kirjutas Soome meteoroloog.
Tema sõnul levib koroonaviirus eelkõige sarnaste kliimatingimustega aladel.
«Ma ei ole viroloog ja ma ei tee haigusuuringut. Lähtusin klimatoloogilisest statistikast,» rõhutas soomlane.
Ta lisas, et haiguspuhang sa alguse just Hiinast, mitte mõnest teisest paigast.
«Uue viiruse levimise teekond oli Hiinast Lõuna-Koreasse ja Jaapanisse, hiljem Iraani. Haigus levis subtroopilises kliimavöötmes, kuhu kuulub suurem osa Hiinast ja osa Iraanist. Epideemia algseid alasid ühendab jahe, väheste sademetega ja kuiv talvine kliima,» selgitas Mäntykannas.
Tema sõnul jäi tal Jaapani puhul silma huvitav detail.
«Võis arvata, et Jaapani pealinnas Tokyos, mis on väga tihedalt asustatud, saavad peaaegu kõik koroonaviiruse nakkuse. Tegelikult on Jaapanis enim nakatunuid hoopis põhjaosas Hokkaidos. Saareriigi Jaapani põhja- ja lõunaosa temperatuuride vahe talvekuudel on 10 – 15 kraadi. Tokyos on veebruari keskmine temperatuur pluss 10,4 kraadi, Hokkaidos on märgatavalt jahedam,» nentis meteoroloog.
Soomlane lisas, et kui koroonaviiruse, laiuskraadide ja kliima vahel on korrelatsioon, siis on oodata uusi suuri epideemiakoldeid just põhjapool ning võimalik, et neid on ka lõunapoolkeral nende talve ajal.
Tema arvates võib uue koroonaviiruse puhul meteoroloogia ja ilmaennustamine veel suurt rolli mängida, sest mitmed eksperdid arvavad, et võib tekkida uus haiguslaine.
See võib olla tingitud liiga rangetest isloleerimismeetmetest.
Uus koroonaviirus SARS-CoV-2 on jõudnud 176 riiki, nakatunuid on ligi 230 000 ja viirushaiguse Covid-19 tagajärjel on surnud üle 9300 inimese.