Šotimaa põhjaranniku juures asuvat Orkney saarestikku tabas tugev torm, mis paljastas piktide ja viikingite matmispaiga.
Torm paljastas Orkney saartel piktide ja viikingite matmispaiga
Matmispaik asub Orkney saarestiku suurimal saarel Mainlandil Newark Bays, teatab livescience.com.
Arheoloogide teatel hakati sinna kohta matma 6. sajandil, kui nii tänapäeva Šotimaa aladel kui Orkney saartel elasid piktid.
Nad kasutasid seda matmispaika umbes 1000 aastat, kuid siis saabusid viikingid, kes Orkney saared vallutasid. Viikingid matsid sinna oma surnuid 9. - 15. sajandini.
«Tormituulte tekitatud võimsad lained lõhkusid osa kaldast, kus asus vana surnuaed ja tõid päevavalgele sinna sajandeid tagasi maetute skeletid ja luud. Iga kord, kui tuul on edelast, lõhuvad lained pehmest liivakivist kallast,» sõnas Orkney arheoloogiliste uuringute keskuse arheoloog Peter Higgins.
Ta lisas, et umbes 50 aastat tagasi leidsid arheoloogid ja viisid sealt ära 250 skeletti, kuid see matmispaik on suurem, ulatudes rannani ja selle tõttu tuleb veel luid esile.
«Seal on veel sadu piktide ja viikingite skelette, meie leidsime vaid väikese osa neist,» teatas arheoloog.
Higginsi sõnul on tuhandeid aastaid asustatud olnud Orkney saartel palju arheoloogiliselt huvitavaid paiku.
Seal on eelajalooline küla Skara Brae ja Brodgari kiviring, mis on tseremoniaalpaik, mis pärineb 3000. aastast eKr ja kus on 13 matmiskohta.
Newark Bay matmispaigas tegi 1960. ja 1970. aastatel väljakaevamisi tunud Briti arheoloog Don Bothwell, kes uuris ja säilitas leitud luud.
Higginsi sõnul on tänapäeva arheoloogilised tehnikad ja meetodid täpsemad kui olid Bothwelli ajal ja selle tõttu on luustikke lihtsam uurida.
Ta jätkas, et leitud luud viiakse laborisse, kus neid uuritakse, et teha kindlaks, millised on piktide ja millised viikingite omad ning millal nende luude omanikud maeti.
Ajaloolaste sõnul saabusid esimesed viikingid Orkney saartele 8. sajandi lõpul, alguses seal röövides, kuid hiljem need saared vallutades ja sinna elama asudes.
Üheksandal sajandil kuulusid need juba Norra aadlikele ning neil saartel on seni tunda viikingite ja Skandinaavia mõju.
Ajaloolased ei ole üksmeelel, millised olid piktide ja sissetungijatest viikingite suhted. On neid, kelle arvates viikingid allutasid piktid jõuga, kuid ka neid kelle arvates toimus kahe grupi rahumeelne segunemine.
«Alguses olid Orkneyl piktid, siis tulid viikingid. Me ei teatäpselt, mis viikingite saabudes juhtus, kas invasioon või rahulik kooseksisteerimine. Võimalik, et nüüdne luudeleid aitab seda lahendada,» lisas arheoloog Higgins.
Leitud luudele tehakse geneetiline uuring, et saada teada, kas neil iidsetel elanikel on Orkney saartel praegu elavate inimeste seas kaugeid järglasi.
Piktid olid hõimuliit, rahvas või rahvad, kes asustasid varakeskajal Põhja-Šotimaad ja sealseid saarestikke. Varaseim mainimine pärineb aastast 297 pKr. 4. sajandil pKr olid piktid Põhja-Šotimaal mõjukaimad hõimud. Arvatavalt sundis roomlaste surve varem killustunud hõime kokku hoidma.
Kümnendal sajandil sai piktide maa Alba kuningriigi osaks ja piktid sulandusid keldi taustaga šotlaste hulka.
Viikingid olid muinasskandinaavia meresõitjad, kelle kultuuri õitseaeg oli umbes 8. - 11. sajandil. Nende aega nimetatakse viikingiajaks.
Nimetus "viiking" pärineb tõenäoliselt vanapõhjakeelsest sõnast vík, mis tähendab lahte. Viiking on siis «laheline» ehk meresõitja.