Koondatud sekretär: mina saan ühe lapsega hakkama, aga kui sul on mitu last ja töötustress
Lisatud töötukassa nõuanded

Kaader viiruse pärast tühjast Tallinna sadamast.

FOTO: Tairo Lutter

Koroonaviirus on ajanud kombitsad ärisse - töötajatel tõmmatakse palku maha, neid saadetakse puhkusele või hullemal juhul lastakse lahti. Elu24-le rääkis oma loo töötuks jäänud sekretär, kes kirjeldab koondamisteate saamist ja tunneb muret perede pärast, kus kasvab palju lapsi.

Marta (Nimi naise palvel muudetud - toim) on 39-aastane ja töötas kuni 18. märtsini autoäris. See oli päev, kui ülemused kutsusid ta enda juurde.

«See koondamise asi tuli nagu välk väga selgest taevast. Kutsuti kabinetti ning teatati, et kuna müügid on langenud ja peab tegema ümberkorraldusi siis on võetud vastu väga raske otsus,» kirjeldas naine Elu24-le ja lisas, et arvas tol hetkel, et osa töötajaid saadetakse lihtsalt koju puhkama.

«Aga siis öeldi välja, et oleme koondatud,» sõnas Marta ja lisas, et nende ettevõttest koondati neli inimest ja osa saadeti ka palgata puhkusele. Põhjus koondamiseks oli Marta ülemuste sõnul lihtne. «Pole lihtsalt enam tööd, sest keegi ei telli kaupa, ei tule kohale. Maja on tühi,» lisas Marta.

Marta tunnistas, et temal on küll pisut lihtsam, sest laenukoormus ei ole suur. «Mu plika saab iseseisva õppimisega hakkama ja mul on üks laps. Küll aga need pered, kellel on rohkem lapsi, peavad lisaks olemasolevale stressile, mida sundpuhkus ja pausi peal olev palk tekitab, ka lastega õppima,» tõdes Marta. Tema arvates saab eriti raske olema just neil, kes elavad üürikorterites, või kellel on suur eluasemelaen kaelas ja autoliisingud maksta.

Seega leib Marta, et kogu see jutt, et nüüd on aeg perega lähedasemaks saada, ei pruugi tõele vastata. «Paraku usun, et tuleb hoopis tülisid, sest keegi kunagi pole olnud sellises olukorras. Ei oska säilitada rahu,» arvas Marta.

Niisama puhkama ei kavatse Marta kindlasti jääda, kuid samas arvab, et isegi kui ta nüüd kohe kuskile kandideerib, siis ei pruugi keegi teda vestlusele kutsuda, sest keegi ei tea, mis edasi saab.

Kiire tegutsejana on Marta juba ka töötukassaga suhelnud. «Pean minema kohale siis, kui leping lõppeb. Või siis digitaalselt ennast töötuks kirja panema. Mõtlen, et tavaliselt inimesed peale koondamist puhkavad. Aga mina ei saa seda endale lubada, sest koondatuid tuleb järjest juurde, ja siis, kui ma ärkan, et peaks tööle minema, siis on konkurents juba kes teab kui suur,» arutles ta.

Töötukassa teatas sel esmaspäeval, et töötuks registreerimine kasvas eelmisel nädalal ja 22. märtsi seisuga on registreeritud töötuid 38 629. Eelmise aasta sama ajaga võrreldes on registreeritud töötute arv kasvanud 16 protsenti, aasta tagasi oli töötukassas arvel 33 390 inimest.

Kollektiivsetest koondamistest teatas töötukassale eelmisel nädalal 18 ettevõtet, esialgsetel andmetel koondatakse 261 inimest. Kollektiivsetest koondamistest 8 olid sellised, kus ettevõte märkis, et raskused on tekkinud COVID-19 pandeemiaga, töökohti koondatakse kokku 60.

Töötukassa soovitused koondatutele

Olles saanud oma tööandjalt koondamisteate, saab inimene soovi korral võtta end juba enne koondamist arvele tööotsijana. Selleks saab esitada avalduse iseteenindusportaalis e-töötukassa või võtta ühendust töötukassaga telefoni teel helistades numbrile 669 6513 või lühinumbrile 15501.

«Hetkel töötukassa büroosse kohale tulla ei saa, silmast silma me inimesi momendil viiruse leviku vähendamiseks ei teeninda,» ütles Elu24-le töötukassa kommunikatsiooni peaspetsialist Lauri Kool

Ka töötuks registreerida ning hüvitist ja toetust saab taotleda Kooli kinnitusel e-töötukassas.

«Avaldusi võtame vastu ka e-posti (digitaalselt allkirjastatult), tavaposti või telefoni teel. Kui inimene vajab abi mõne toimingu juures, siis juhendame soovi korral kirja või telefoni teel,» selgitas Kool.

Õigus koondamishüvitisele

Kui inimene koondatakse, on tal õigus saada koondamishüvitist. Hüvitise suurus oleneb sellest, kui kaua inimene on koondava tööandja juures töötanud.  

Kui töösuhe selle tööandja juures või teenistusstaaž on kestnud:

• viis kuni kümme aastat – makstakse hüvitist ühe kuu keskmise töötasu või palga ulatuses;

• üle kümne aasta – makstakse hüvitist kahe kuu keskmise töötasu või palga ulatuses.

Töö kaotanud inimesele on ette nähtud mitmed hüvitised ja toetused, mis aitavad kaotatud sissetulekuid osaliselt hüvitada ning tööotsingute ajal paremini toime tulla. Töötule makstakse töötuskindlustushüvitist või töötutoetust.

Töötuskindlustushüvitist saavad töötuna arvele võetud inimesed, kes eelnenud kolme aasta jooksul on vähemalt 12 kuud tööl olnud.

Hüvitise suurus oleneb varasemast töötasust. See, kui kaua hüvitist makstakse, oleneb, kui pikalt inimene enne töötas. 

Töötutoetust saavad registreeritud töötud, kelle ühe kuu sissetulek on väiksem töötutoetuse 31-kordsest päevamäärast (189,10 eurot).

Selle toetuse puhul pole oluline, kui suur on inimese eelnev sissetulek olnud. Töötutoetust makstakse kuni 270 päeva. 

Ajutiselt töötamisest ja kiirest töö leidmisest

Eestis kehtestatud eriolukorra tõttu on paljud inimesed ajutiselt tööta, sest ei saa kaugtööd teha või on nende töökoht sattunud majandusprobleemide tõttu raskustesse ning töötajad on saadetud koju.

Samal ajal on hulk tööandjaid, kes ootamatult tekkinud suure nõudluse tõttu kiiresti ajutiselt töötajaid vajavad. 

Ajutiste töödega saab tutvuda aadressil https://www.toomess.ee/ajutinetookoht

«Tööotsijatel on võimalik portaalis esitada küsimusi pakutavate töökohtade ja hüvede kohta ning ka soovitud töökohale kandideerida. Keskkonna kasutamine on nii tööandjatele kui  tööotsijatele tasuta,» julgustas Kool kõiki abivajajaid portaali kasutama. 

Küsimuste korral tuleks aga Kooli kinnitusel võtta ühendust oma maakondliku osakonna tööandjate konsultandiga.

Registreeritud töötus on hakanud veidi kasvama

* Registreeritud töötute arv kasvas veidi eelmisel nädalal. 22.03.2020 seisuga oli töötuna arvel 33 629 inimest. Eelmise nädalaga tuli uusi registreeritud töötuid juurde 2102.

* Töötute arv tõusis nädalaga 30 protsenti. 

* 10.03.2020 seisuga oli töötuna arvel 36 694 inimest. 

* Töötute arv on nädalaga suurenenud 766 inimese võrra ehk 2,1 protsenti.

* Eelmisel nädalal teatasid 18 ettevõtet töötukassale kollektiivsetest koondamistest. Kokku koondatakse 261 inimest. 

* Võrreldes aastataguse ajaga on registreeritud töötute arv aga 12,5 protsenti suurem. Registreeritud töötute arv on tasapisi kasvanud alates 2019. aasta suvest.

* Töötukassa jälgib iga päev muutusi tööturul.

Kollektiivsetest koondamistest viimastel päevadel

Kooli kinnitusel peab tööandja töötukassat teavitama vaid kollektiivsetest koondamistest, igast üksikust koondamisest teatamine ei ole vajalik. 

«Paljud tööandjad helistavad ja uurivad koondamise teemat. On olnud juba ka kollektiivseid koondamisi, mis on seotud tänase olukorraga,» tõdes Kool, kuid lisas, et hetkel ei ole neid siiski veel väga palju. 

Suures osas on need seotud turisminduse, majutuse, toitlustuse ja transpordiga.

Kokku on viimastel päevadel kümme ettevõtet teavitanud kollektiivsest koondamisest.

Pangad annavad töö kaotanud inimestele maksepuhkust

Nii SEBst kui ka Swedbankist kinnitati Elu24-le, et klientidele, kes on saanud koroonaviiruse epideemia tõttu kannatada, pakutakse maksepuhkust. 

«Sealhulgas eluasemelaenu, liisingu või väikelaenuga seoses ja null lisatasuga. Reeglina on see teenus olnud tasuline,» kinnitas SEB kommunikatsioonijuht Julia Piilmann

Mis puudutab taotlemise protseduuri, siis SEB soovitab pöörduda panka kasutades e-kanaleid.

Siinkohal jagab SEB ka kolme lihtsat sammu maksepuhkuse taotlemiseks. 

Esiteks tuleks panga poole pöörduda kohe, kui on näha, et finantskohustuste täitmisega võib tekkida raskusi. 

Teiseks tuleks maksepuhkuse taotlemiseks täita internetipangas avaldus. See on leitav menüüpunktist Laenamine/Kindlustamine –> Laenud –> Laenulepingud.

Liisingu puhul menüüpunkt Laenamine/Kindlustamine –> Liising. 

«Valige leping, millele soovite maksepuhkust taotleda ja klõpsake nupul «Muutmise taotlus»,» õpetas Piilmann.

Piilmanni sõnul analüüsitakse igat taotlust eraldi ning kliendiga võetakse ka ühendust. Taotluse staatust on aga ka igaühel võimalik ise jälgida ja lepingu muudatuse saab allkirjastada internetipangas. 

Swedbanki era- ja äriklientidel on ajutiste makseraskuste tekkimisel võimalik taotleda kuni kuue kuu pikkust, kodulaenude puhul kuni aastast maksepuhkust. Klientidel on võimalik laenu põhiosa maksed edasi lükata. Lisatasusid ja lisatingimusi sellega ei kaasne. Küll aga tuleb siinkohal meeles pidada, et laenupuhkust rakendatakse laenu põhiosa maksetele, intressimakseid tuleb endiselt tasuda. Edasilükatud põhiosa maksete summa jaotatakse ülejäänud laenuperioodile.

«Praeguses olukorras kogevad paljud perekonnad ja ettevõtted stressi ka seoses oma majandusliku olukorra halvenemisega. Usume, et võimalus vähendada igakuiste laenumaksete suurust ilma lisatasude ning lisatingimusteta annab neile sellel keerulisel ajal kindlust juurde,» ütles Swedbank Eesti juht Olavi Lepp.

«Sellegipoolest on äärmiselt oluline, et klient esitaks laenupuhkuse taotluse kindlasti enne, kui tal tasumata laenumaksete tõttu juba võlgnevus tekib,» rõhutas Lepp.

Laenupuhkus on mõeldud pandeemia tõttu tekkinud olukorras ootamatult ja ajutiselt tulu või töö kaotanud ettevõtetele ning peredele. Lihtsustatud tingimustel maksepuhkust saavad võtta need ettevõtted, kellel siiani makseraskusi ei esinenud.

Maksepuhkust saab taotleda edaspidi internetipangas. Nii era- kui äriklientide taotluse vormi puhul tehakse tööd selle nimel, et need oleksid internetipangas www.swedbank.ee olemas reedeks.

Kliendil on võimalik mis tahes ajal, ka kokkulepitust varem, asuda laenumakseid uuesti tavapärase maksegraafiku järgi tasuma.

Swedbank ei tee laenupuhkuse alustamisel ega lõpetamisel laenulepingute tingimustes muudatusi ega rakenda lisatasusid.

Lisaks on seoses praeguse olukorraga kaupmeestel võimalik taotleda maksepuhkust makseterminalide üüri tasumisel.