:format(webp)/nginx/o/2020/03/17/13012239t1hb455.jpg)
Paleontoloogid leidsid Venemaal umbes 25 000 aasta vanuse mammutikoljudest ümarstruktuuri, mille ehitasid kütid-korilased.
Venemaal leiti jääaegne mammutikoljudest ümarstruktuur
Teadlaste sõnul ei ole nad veel välja selgitanud, miks see ehitati, kuid arvatavalt turvalisuse ja rituaalide otstarbel, teatab cnn.com.
Nad lisasid, et see ei ole esimene Venemaal leitud «mammutimaja», kuid see on kõige vanem ja suurim, mille diameeter on 12 meetrit.
Nõukogude paleontoloogid leidsid 1960. ja 1970. aastatel samasuguseid mammutikoljudest ringe, andes neile leiupaiga järgi nimeks Kostenki 11.
Kostenki leiukoht asub Venemaa pealinnast Moskvast 500 kilomeetri kaugusel ja seal on arheoloogiamuuseum, kus mammutiluid näha saab.
Uued väljakaevamised algasid seal 2015 ja kestsid üle kolme aasta ning taas leiti mammutiluudest, eelkõige koljudest struktuur.
Vene paleontoloogide teatel on selliseid struktuure leitud ka Põhja- ja Ida-Euroopast ning seni oli vanim 22 000 aasta vanune luudeehitis.
Varasemaid leide arvesse võttes arvavad Venemaa paleontoloogid, et selle ehitasid ka jääaja kütid-korilased. Talved olid siis väga karmid ja need luuehitised aitasid paigas, kus ei olnud koopaid, talvisel ajal ellu jääda.
Teadlaste sõnul võttis selle ehitamine sadadest mammutiluudest palju aega, sest esmalt tuli mammuteid küttida, et toitu ja ehitusmaterjali saada.
Nad lisasid, et püsistruktuuri loomine on üllatav, kuna kütid-korilased ei olnud samas paigas just kaua aega.
«Mammutiluud on väga rasked ning sellise suure struktuuri ehitamine näitab suurt investeeringut, aja- ja energiakulu,» sõnas uuringu juht Aleksander Popov, kes töötab Briti Exeteri ülikoolis.
:format(webp)/nginx/o/2020/03/17/13012241t1hf655.jpg)
Ta selgitas, et luudest on moodustatud peaaegu ideaalne ring, millel puudub kindel sissekäik.
Teadlased lugesid kokku, et ring koosnes 51 mammuti võhast ja 64 koljust.
Ringi keskel oli jälgi, et kunagi oli seal lõke, mis küttidele-korilastele sooja andis ja kus nad toitu küpsetasid.
Samas ei olnud märke, et jääaja inimesed oleksid seda struktuuri kasutanud pikaajaliselt.
Teadlased on seisukohal, et seda ei kasutatud ainult talvisel ajal, kui oli külm ja oli vaja mingit turvalist paika, kus tuld teha ja magada. Seda võidi kasutada ka suvel ja siis oli see tõenäoliselt seotud mingite rituaalidega.
Teadlastegrupp uuris varem Kostenkist leitud mammutiluudest struktuure, et võrrelda neid oma leiuga.
Nad leidsid küttide-korilaste elupaigast tõendeid, millest nad lisaks mammutilihale toitusid.
«Seal oli söödavate juurikate ja mugulate jäänuseid, mis näitavad, et nende menüüs oli taimne toit tähtsal kohal. Nii mammutikoljudest ümarstruktuur kui toidujäänused näitavad, millist elu need inimesed elasid. Kliima oli karm ja nad kasutasid ellujäämiseks ära kõike, mis saadaval oli,» selgitasid paleontoloogid.
Kuna struktuurist leiti iidne lõkkekoht, siis see näitab, et neil iidsetel inimestel oli puitu, mida põletada ja nad oskasid tuld teha ka kõige karmimates oludes.
Põhja-Euroopast leitud mammutiluudest struktuuride uurimine näitas, et puit oli haruldane ja kallis energiaallikas.
Kuna Kostenki piirkonda ehitati mitu mammutluudest ringi, siis see näitab, et seal oli puid, mida sai põletada.
Teadlaste sõnul ei ole lõpuni selge, kas jääaja inimesed ehitasid mammutiluudest rõngad enda kütitud mammutite või loomulikul viisil surnud mammutite luudest.
Paleontoloogid jätkavad nad paiga uurimist, et saada teada nende struktuuride põhifunktsioon. Välja on pakutud, et need paigad võisid olla ka toidulaod, kuhu karmiks talviseks ajaks koguti süüa, et see aeg üle elada.