Vastsündinud lapse tapnud ema sõnul jõudis politsei talle jälile ebaseaduslikult

Theresa Bentaas tunnistas küll üles oma poja kraavi jätmise, kuid loodab nüüd karistusest pääseda. Foto: Kuvatõmmis Youtube'i videost

Politsei leidis 1981. aastal oma vastsündinud poja tapnud naise prügikastist mõrvaga seotud asitõendid alles eelmisel aastal. Nüüd on aga kohtupidamise üle laotunud tumedad pilved, sest oma lapse tapnud ema väidab, et politsei sai tema DNA ebaseaduslikult. 

Eelmise aasta 11. veebruaril korjasid salapolitseinikud Lõuna-Dakotas 57-aastase Theresa Bentaasi maja juures prügikastist prügi lootuses leida sealt naise DNA-d, vahendas NBC News.

Politsei juhatas Bentaase koju uus juurdlustehnika, mille abil detektiivid uskusid, et nad saavad lõpuks lahenduse 38 aastat linna kummitanud kuriteole, kui jäisest maanteekraavist leiti surnuks külmunud vastsündinud poiss, kelle pisarad olid tema põskedele jäätunud.

Kui politsei oli Bentaasi kodust prügi ära viinud, otsiti sealt kohtudokumentide järgi välja õllepurgid, veepudelid ja suitsukonid. 

Uurijad saatsid leitud esemed riiklikku kuritegevuse laborisse, kus analüütikud ekstraheerisid DNAd, mis nende sõnul võis kuuluda lapse emale.

Tulemustele viidates sai üks uurijatest kohtult vajaliku läbiotsimismääruse selleks, et võtta DNA proov ka otse Bentaasilt.

Kui uurija naise koju läks, tunnistas Bentaas, et jättis 1981. aastal pärast lapse sünnitamist ta kraavi. Uurijale rääkis naine, et tegi seda, kuna oli noor ja loll ning kartis.

Mõni päev hiljem kinnitas ka Bentaasi antud DNA-analüüsis, et tema oli lapse ema. 

Politsei vahistas naise süüdstades teda vastsündinu mõrvas. 

Bentaas tunnistas end küll kuriteos süüdi, kuid on nüüd, vahetult enne kohtuprotsessi lõppemist, hakanud hoopis talle esitatud süüdistuse vastu võitlema. 

Üks naise peamisi argumente on see, et politsei rikkus tema põhiseaduslikku kaitset põhjendamatute otsingute eest, kui nad sorisid prügikastis tema DNA leidmiseks ja geneetilise profiili väljatöötamiseks, ilma et nad selleks kohtuniku läbiotsimismäärust oleksid omanud. 

«Inimestel pole huvi oma prügi privaatsuse vastu, kuid kindlasti on neil privaatsushuvi oma DNA vastu, mis neil esemetel on,» ütles Bentaasi advokaat Clint Sargent. 

Naise kaitsja sõnul ei saa vaba inimene midagi selle vastu teha, et tema DNA-d leidub asjadel, mida ta igapäevaselt kasutanud on. 

Bentaasi juhtumit menetlenud Minnehaha maakonna prokurör ega ka Sioux Falls politseiosakonna pressiesindaja ei ole juhtunut avalikult kommenteerinud.

Politsei jaoks ei ole aga kahtlustatava prügist asitõendite otsimise tava midagi uut. 

Kuid seoses Bentaasi juhtumiga on paljud kodanikuvabaduste rühmitused ja eraelu puutumatuse kaitsjad teatanud, et näevad ohtu korrakaitse kontrollimata võimes hankida inimeste DNAd, mida leidub praktiliselt kõigel, mida inimene puudutab, ilma, et selle vastu midagi teha saaks.

«Ilma kaitseta on igaüks meist haavatav, sest politseil on võimalus kõigi DNAd salaja ja ilma kohtuliku järelvalveta kontrollida,» ütles Ameerika kodanikuvabaduste liidu advokaat Nathan Freed Wessler, kes on spetsialiseerunud tehnoloogiale ja privaatsusele.

ACLU esitas eelmise nädala esmaspäeval koos digitaalseid õigusi kaitsva mittetulundusühinguga Electronic Frontier Foundation ühise teate seoses Bentaasi kohtuasjaga, väites, et kuigi politseil on seadusest tulenevalt õigus prügikastides sorida, siis esemetelt leitud DNA proovi ekstraheerimiseks ja järjestamiseks tuleks esmalt nõuda kohtust luba.

Kui seda ei tehta, rikutakse rühmituse sõnul USA põhiseaduse neljandat muudatust.

Just kohtunikult DNA ekstraheerimise loa saamine on see, millele nüüd rõhutakse ja sellega seoses on vari heidetud ka Orlandos ühele eelseisvale kohtuprotsessile, kus süüdistatakse üht Florida meest 2001. aastalt kolledži üliõpilase tapmises. 

Oma praeguse tegevusega soovivadki rühmitused veenda kohtunikke, et need hakkaksid nõudma, et politsei pöörduks esmalt loa saamiseks nende poole.

«Meie DNA võib meie kohta paljastada nii palju, et meie geneetilist privaatsust tuleb iga hinna eest kaitsta,» kirjutas Electronic Frontier Foundationi advokaat eelmisel nädalal. 

Prokuröride sõnul on see argument aga veniv. Lisaks juhtisid nad tähelepanu sellele, et riigi ülemkohus otsustas, et politseil on lubatud otsida inimeste prügi läbi. Lisaks ei ole kriminaalsüüdistajad minevikus suures osas suutnud vaidlustada prügikastist leitud DNA-d ja muid esemeid.