PILDID JA VIDEO ⟩ Teadlased leidsid merevaigust maailma väikseima hiidsisaliku kolju

Linnusarnase hiidsisaliku Oculudentavis khaungraae kolju 99 miljoni aasta vanuses merevaigus Foto: XING LIDA/AFP/Scanpix

Myanmaris leiti 99 miljoni aasta vanune merevaigutükk, milles on lindu meenutava väikese hiidsisaliku kolju.

Uurijate sõnul on tegemist lindude kauge eellasega, kes oli väiksem kui kimalaskoolibri, kes kaalub keskmiselt 1,8 grammi ja on viis sentimeetrit pikk, teatab afp.com.

Merevaigus oleva kolju pikkus on 7,1 millimeetrit, mis lubab oletada, et see lind ei olnud just palju suurem kui metsmesilane.

Kõige väiksemad seni teadaolevad hiidsisalikud on microraptorid, kes olid suuremad kui nüüd leitu, kaaludes sadu gramme.

Teadlased tegid koljurekonstruktsiooni, millel on näha, et sel linnusarnasel olendil oli üla- ja alalõual palju teravaid hambaid. Kui koolibrid imevad oma pika noka abil lillede nekatrit, siis Oculudentavis khaungraae nimeks saanu oli tõenäoliselt kiskja, püüdes ja süües putukaid.

Arvutijoonistus, milline võis näha välja linnusarnane hiidsisalik Oculudentavis khaungraae Foto: ZHIXIN HAN/AFP/Scanpix

Lisaks olid tal ta pea kohta ebatavaliselt suured silmad, mis tõenäoliselt aitasid tal paremini saaki, tõenäoliselt putukaid leida.

Nimetus Oculudentavis khaungraae on viide selle hiidsisalik-linnu omadustele.

Oculudentavis on pandud kokku ladinakeelsetest sõnadest «oculus»(silm), «dente» (hammas) ja «avem» (lind).

Paleontoloogide sõnul on Myanmari leid erinev kui varem leitud väiksed hiidsisalikud.

«See on kõige kummalisem fossiil, mida mul on au uurida. Tegemist on liigiga, mille kohta meil varem andmed puudusid. Looduslik valik teeb kummalisi olendeid. Mul on hea meel, et see 99 miljonit aastat tagasi elanud väike lendav hiidsisalik meieni jõudis,» sõnas Hiina teaduste akadeemia paleontoloog Jingmai O’Connor.

Kuna leiti ainult kolju, siis on linde, kellega ta suguluses olla võib, raske välja selgitada. Merevaigus oli säilinud ka osa linnu koest ja sulgedest, samuti ta keel.

Teadlased jätkavad uurimist, miks evolutsiooni käigus selline minimõõtmetes hiidsisalik tekkis.