:format(webp)/nginx/o/2020/03/11/13001380t1h0122.jpg)
Belgia Brüsseli Vabaülikooli paleontoloogide sõnul kulub Maal päevas oma kujuteldava telje ümber pöörlemisel pool tundi rohkem aega kui 70 miljonit aastat tagasi ehk päev on nüüd pikem.
Hiidsisalike ajal olid päevad meie planeedil pool tundi praegusest lühemad
Teadlased analüüsisid kriidiajastust pärit molluskifossiili päevarõngaid laseri abil ning erinevaid mõõtmisi ja tehnikaid kasutades suutsid nad loendada selle ajastu päevade arvu aastas, teatab newsweek.com.
:format(webp)/nginx/o/2020/03/11/13001376t1hb6f4.jpg)
Nad said tulemuseks, et hiidsisalike ajastul oli aasta 372 päeva pikk ehk nädal pikem kui meie ajal, kuid päevad olid siis pool tundi lühemad ehk päevas oli 23,5 tundi.
Geokeemiku Niels de Winteri teatel võimaldas hiidsisalike ajastu Torreites sanchezi molluski analüüs neil piiluda 70 miljoni aasta taha ja pilt, mis neile avanes, oli hämmastav, sest nad said andmeid, millises keskkonnas see eelajalooline loom elas ja kuidas ta keskkond ööpäeva jooksul muutus.
Fossiilide puhul kasutatakse tuhandete ja kümnete tuhandete aastate ajamõõdet, kuid nüüdsel juhul sai teha elementide muutumise abil kindlaks päeva erinevad osad, hommiku, lõuna ja õhtu.
Uuringu autorite väitel võimaldas lasertehnika neil selgrootu kasvurõngaid täpsemini uurida kui mikroskoopiline uuring.
Neil molluskitel, kes miljoneid aastaid tagasi elasid tänapäeva Omaani alal asunud troopilise mere madalas vees, oli ebasümmeetriline kahekihiline koda ning nende ökosüsteem toimis sarnaselt tänapäevaste korallide omaga.
Molluski kesta uurimine näitas ka seda, et nad surid välja 65 miljonit aastat tagasi ehk samal ajal kui hiidsisalikud. Teadlaste sõnul ei ela tänapäeval enam nendesarnaseid molluskeid.
:format(webp)/nginx/o/2020/03/11/13001384t1haa25.jpg)
Hollandi uurijate sõnul on varem astronoomiliste mudelite abil saadud teada, et 70 miljonit aastat tagasi oli päev lühem, kuid nende nüüdne uurimine andis täpse vastuse, kui palju oli siis aastast päevi - 372.
Astronoomide andmetel muutuvad meie planeedil päevad järkjärgult pikemaks, kuna Maa ja Kuu gravitatsiooniline vastasmõju nõrgeneb. Maa ja Kuu eemaldumine toimub praegu kiirusega 3,82 sentimeetrit aastas.