Šoti metsast leiti Churchilli salaarmee punker

Šotimaa mets. Pilt on illustreeriv Foto: shutterstock.com

Metsatöölised langetasid Šotimaa lõunaosas asuvas metsas puid, kui märkasid maapinnal raudust, mis viis maa-alusesse punkrisse.

Ilmnes, et tegemist oli ühega sadadest punkritest, mis ehitati Teise maailmasõja ajal Ühendkuningriiki natsisissetungijate saboteerimiseks, teatab livescience.com.

Punkreid kasutasid salaüksused, mida hüüti Winston Churchilli salaarmeeks ning nende ülesanne oli kaitsta riiki natside sissetungi korral sissisõja abil. 

Betoonpunkreid, kuhu mahtus kuni kaheksa eriüksuslast, rajati üle Suurbritannia ja paljud neist on seni avastamata.

Šoti arheoloogiaühingu teatel leidsid metsalangetajad punkri Edinburghist lõunasse jäävalt alalt ja selle sügavam osa on 1,3 meetri sügavusel maa all.

Plekist katuse ja telliskiviseintega punker on nagu kivist kilukarp, mille pikkus on seitse meetrit ja laius kolm meetrit. 7–8 sõdurit oleks seal vastu pidanud kuid ja isegi aasta, sest seal oli piisavalt varustust.

Arheoloogid leidsid punkrist puidust narivoodi jäänused ja tühja konservipurgi, milles võis kunagi olla sõduri eine.

«Arhiiviandmetel kasutasid seda punkrit seitse eriüksuslast, olles relvastatud automaatrelvade, snapiripüsside, revolvrite ja lõhkeainega,» teatas arheoloog Matt Ritchie.

Need mehed oleksid natside sissetungi ajal tegutsenud autonoomse sissisõdurite rühmana, väljudes oma varjatud punkrist ja takistades vaenlase edasiliikumist igal võimalikul viisil.

Eriüksuste liikmed said brutaalse väljaõppe, et varitseda, panna toime mõrvasid, hävitada vaenlase tehnikat ja plindrisse sattudes teha enesetapp, et mitte vaenlase kätte langeda.

Briti sõjaajaloolase Malcolm Atkini sõnul oli meeste eeldatav ellujäämisaeg kaks nädalat. «Nad olid treenitud nii, et olid valmis oma eluga riiki kaitsma. Vaenlase kätte langemise korral pidid nad nii endalt kui ka oma kaaslastelt elu võtma,» selgitas sõjaajaloolane. 

Briti peaminister Winston Churchill asutas eriüksused 1940. aastal, kuid õnneks ei pidanud nad kunagi Suurbitannias oma sissiõpet kasutama.

Nad said lõpuks oma oskusi näidata 6. juunil 1944, kui osalesid Normandia dessandis.

Arheoloogid jätkavad leitud punkri uurimist, kuid uudishimulike eemalehoidmiseks nad selle asukohta ei avalda.

Sir Winston Leonard Spencer-Churchill (30. november 1874 Blenheimi loss, Woodstock, Oxfordshire – 24. jaanuar 1965 London) oli Suurbritannia poliitik. Ta oli Ühendkuningriigi peaminister 10. maist 1940 kuni 26. juulini 1945 ja 26. oktoobrist 1951 kuni 7. aprillini 1955.