Haiguspuhangud on kogu inimkonna ajaloo jooksul elu mõjutanud, kõige varasem ülestähendus ulatusliku haiguspuhangu kohta pärineb 430. aastast eKr Peloponnesose sõja ajast.
Peloponnesose sõda ehk Ateena ja Sparta sõda toimus 431–404 eKr ülevõimu pärast Kreekas. Lõppes Sparta võiduga ja mõlema poole nõrgenemisega.
Pandeemiad on võtnud elu miljonitelt inimestelt ning pannud inimesi elu ja surma teemal filosofeerima.
Business Insider tõi ära kümme pandeemiat, mis muutsid inimkonda ja kultuure, kuid selle alla saab üheteistkümnendana liigitada ka uue koroonaviiruse, mis jätkab levimist.
Keiser Justinianuse katk (541–542 pKr)
Keiser Justinianus (482–565 pKr) valitses Bütsantsi ehk Ida-Rooma impeeriumit ja vallutas suurema osa Lääne-Rooma impeeriumist.
Tema valitsusajal 6. sajandil tabas impeeriumit katk, mida tänapäeval tuntakse Justinianuse katku nime all. Ajaloolaste arvates suri selle epideemia tagajärjel 25 protsenti impeeriumi elanikkonnast.
Ka keiser Justinianus I haigestus katku, kuid paranes.
Katkupuhang nõrgendas Ida-Rooma impeeriumit, mis selle tõttu kaotas alasid Lähis-Idas, Põhja-Aafrikas ja Aasias.
Rooma impeerium ei taastunud ja algas keskaeg, mil oli samuti suur katkuepideemia.
Must surm (1346–1353)
Aastatel 1346–1353 möllas Euroopas must surm ehk muhkkatk, mis võttis elu vähemalt 25 miljonilt inimeselt. Euroopas kulus 200 aastat, enne kui jõuti 1346. aasta eelse rahvaarvuni.
Muhkkatku puhang algas Hiinas, liikudes kaupmeeste ja sõduritega mujale Aasias ning lõpuks jõudis laevadel Itaaliasse. Ei ole täpselt teada, kui palju inimesi suri Hiinas ja teistes sealsetest piirkondades pandeemia tagajärjel.
Euroopas tõstis haiguspuhang ellujäänute elatustaset. Töölistel avanesid uued võimalused, sest töökätest oli paljudes paikades puudus, inimeste liikumine suurenes ja nad said jõukamaks. Lisaks takistas muhkkatk mõneks ajaks sõjapidamist.
Keskaja suur katkupuhang tekitas katoliku kiriku suureks meelehärmiks müstitsismi kasvu. Samuti hakati kiriku doktriine ja piiblit kahtluse alla seadma.