SUUR ÜLEVAADE ⟩ 11 pandeemiat, mis on tapnud miljoneid ja muutnud maailma ajalugu
/nginx/o/2013/07/05/1875600t1hef1d.jpg)
11. märts 2020, 08:00
Haiguspuhangud on kogu inimkonna ajaloo jooksul elu mõjutanud, kõige varasem ülestähendus ulatusliku haiguspuhangu kohta pärineb 430. aastast eKr Peloponnesose sõja ajast.
Peloponnesose sõda ehk Ateena ja Sparta sõda toimus 431–404 eKr ülevõimu pärast Kreekas. Lõppes Sparta võiduga ja mõlema poole nõrgenemisega.
Pandeemiad on võtnud elu miljonitelt inimestelt ning pannud inimesi elu ja surma teemal filosofeerima.
Business Insider tõi ära kümme pandeemiat, mis muutsid inimkonda ja kultuure, kuid selle alla saab üheteistkümnendana liigitada ka uue koroonaviiruse, mis jätkab levimist.
Keiser Justinianuse katk (541–542 pKr)
/nginx/o/2020/03/10/13000032t1h72d4.jpg)
Keiser Justinianus (482–565 pKr) valitses Bütsantsi ehk Ida-Rooma impeeriumit ja vallutas suurema osa Lääne-Rooma impeeriumist.
Tema valitsusajal 6. sajandil tabas impeeriumit katk, mida tänapäeval tuntakse Justinianuse katku nime all. Ajaloolaste arvates suri selle epideemia tagajärjel 25 protsenti impeeriumi elanikkonnast.
Ka keiser Justinianus I haigestus katku, kuid paranes.
Katkupuhang nõrgendas Ida-Rooma impeeriumit, mis selle tõttu kaotas alasid Lähis-Idas, Põhja-Aafrikas ja Aasias.
Rooma impeerium ei taastunud ja algas keskaeg, mil oli samuti suur katkuepideemia.
Must surm (1346–1353)
/nginx/o/2020/03/10/13000003t1h646b.jpg)
Aastatel 1346–1353 möllas Euroopas must surm ehk muhkkatk, mis võttis elu vähemalt 25 miljonilt inimeselt. Euroopas kulus 200 aastat, enne kui jõuti 1346. aasta eelse rahvaarvuni.
Muhkkatku puhang algas Hiinas, liikudes kaupmeeste ja sõduritega mujale Aasias ning lõpuks jõudis laevadel Itaaliasse. Ei ole täpselt teada, kui palju inimesi suri Hiinas ja teistes sealsetest piirkondades pandeemia tagajärjel.
Euroopas tõstis haiguspuhang ellujäänute elatustaset. Töölistel avanesid uued võimalused, sest töökätest oli paljudes paikades puudus, inimeste liikumine suurenes ja nad said jõukamaks. Lisaks takistas muhkkatk mõneks ajaks sõjapidamist.
Keskaja suur katkupuhang tekitas katoliku kiriku suureks meelehärmiks müstitsismi kasvu. Samuti hakati kiriku doktriine ja piiblit kahtluse alla seadma.
Katkupuhang tõi kaasa süüdlaste otsimise ja süüdlased leiti vähemuste seast. Nii juute kui mustlasi süüdistati katkuepideemia tekitamises ja levitamises.
Katku tekitab katkubakter Yersinia pestis ning see levib näriliste ja kirpudega.
Rõuged (15.–17. sajand)
/nginx/o/2020/03/10/12999990t1h370b.jpg)
Itaalia meresõitja ja maadeavastaja Christoph Columbus (1451–1506) jõudis Kesk-Ameerikasse 1492. Hilisemate ekspeditsioonidega jõudsid Uude Maailma rõuged, nakkushaigus, mis võttis elu umbes 30 protsendilt nakatunutelt.
Meditsiiniajaloolaste hinnangul tapsid rõuged 15.–17. sajandini umbes 20 miljonit inimest, kellest 90 protsenti olid Kesk- ja Lõuna-Ameerika pärismaalased indiaanlased.
Haiguspuhang aitas eurooplastel uusi alasid koloniseerida, muutes nii Põhja-ja Lõuna-Ameerika kui Euroopa ajalugu ning kaubandust.
Eurooplased said Uuest Maailmast hõbedat ja kulda ning seal tekkis Hispaania impeerium, mis Briti majandusteadlase John Maynard Keynesi arvates pani aluse tänapäeva kapitalismile.
Rõuged on rõugeviiruste põhjustatud lööbeline viiruslik nakkushaigus.
Koolera (1817–1854)
/nginx/o/2020/03/10/13000014t1hbfae.jpg)
Esimene kooleraepideemia oli 19. sajandi alguses Indias Jessore’is. Kokku on olnud seitse kooleraepideemiat, mis võtsid elu miljonitelt inimestelt.
Briti arst John Snow taipas 1854. aasta Londoni epideemia ajal, et haigus on seotud joogivee saastumisega. Ta leidis, et Londoni Soho piirkonna avaliku veepumba vees oli Vibrio cholerae bakter, mis tekitab koolerat.
Maailma Terviseorganisatsioon WHO teatel ei ole koolera ka nüüd kuhugi kadunud. Seda esineb eelkõige arengumaades, kus ei ole puhast joogivett. Igal aastal haigestub koolerasse 1,3–4 miljonit inimest ning sureb 21 000 – 143 000 inimest.
Koolera levib vee ja toidu ning nakatunute väljaheitega. Koolera bakterid toodavad tugeva toimega mürkainet, mis põhjustab vesist kõhulahtisust, mis viib vee organismist välja ja tekitab eluohtliku olukorra, mis võib lõppeda surmaga.
Hispaania gripp (1918–1920)
/nginx/o/2020/03/10/13000007t1he753.jpg)
Pärast Esimest maailmasõda 1918 lahvatas gripipandeemia, nakatus umbes 500 miljonit ja suri 50 miljonit inimest.
Hispaania gripi tekitajaks oli A-gripiviiruse alatüüpi H1N1.
20. sajandi alguses ei olnud arstidel kogemusi ega reegleid, kuidas pandeemiaga toime tulla ja selle tõttu tehti vigu, mis suurendasid nakatunute arvu.
Järgnevatel aastakümnetel tehti teadusuuringuid, mille tõttu hakati epideemiatest ja pandeemiatest paremini aru saama, aidates ennetada ja vähendada gripilaadseid haiguspuhanguid.
Hongkongi gripp ehk H3N2 (1968–1970)
/nginx/o/2020/03/10/13000028t1h5075.jpg)
Pool sajandit pärast Hispaania grippi tekkis Hongkongis gripipuhang, mis võttis kogu maailmas elu umbes ühelt miljonilt inimeselt.
1968. aasta H3N2 gripiviiruse puhang oli 20. sajandil kolmas gripipuhang. Esimene oli 1918 Hispaania gripp ja teine 1957. aasta Aasia gripp.
Arstiteadlaste arvates Aasia gripiviirus mutanteerus ja tekitas 11 aastat hiljem Hongkongi gripi, millega kaasnes epideemia.
Ka 21. sajandil jätkab gripp levimist ja aeg-ajalt on lühiajalisi epideemiaid.
Kuigi H3N2 ei võtnud elu nii paljudelt inimestelt kui 1918. aasta gripiviirus, oli ta nakkavam. Hongkongis sai kahe nädalaga nakkuse 500 000 inimest
Gripipandeemiad on aidanud mõista, kui tähtis on kiiresti vaktsiinid välja töötada.
HI-viirus/aids (1981 kuni tänaseni)
/nginx/o/2020/03/10/12999984t1hcad5.jpg)
Esimene teadaolev HI-viirusse ehk inimese immuunpuudulikkuse viirusse nakatumine pärineb 1981. aastast ja see viirus jätkab oma võidukäiku, nakatades ja võttes elusid seni.
Alates 1981. aastast on 75 miljonit inimest saanud HI-viiruse nakkuse ja surnud on 32 miljonit inimest.
Tegemist on seksuaalsel teel edasiantava viirusega, mis mõjutab igal aastal miljoneid inimesi.
Aidsi ei ole võimalik ravida, kuid ravimite abil saab HI-viirust kontrolli all hoida ja aeglustada, võimaldades nakatunutel elada võrdlemisi pika elu.
USA korvpallistaar Magic Johnson jäi 1991 NBAst pensionile ja teatas, et tal diagnoositi HI-viirus. 59-aastane Johnson on seni elus, tegeledes äriga.
Majandusteadlased uurivad HI-viiruse/aidsi mõju maailma majandusele. Tänapäeval on enim nakatunuid Aafrikas.
1980.–1990. aastastel seostati HI-viirust ja aidsi eelkõige seksuaalvähemustega, tänapäeval enam mitte.
Selle haigusega seotud homofoobiat aitas vähendada 1993. aasta Hollywoodi film «Philadelphia», kus mängis peaosa Tom Hanks, kelle tegelasel oli aids.
SARS (2002–2003)
/nginx/o/2020/03/10/13000025t1hfd8e.jpg)
SARSi ehk raskekujulist ägedat respiratoorset sündroomi põhjustab koroonaviirus. SARSi puhang algas 2002. aastal Hiinas Guangdongi provintsis ja sellest kujunes globaalne epideemia, mis mõjutas 26 riiki. Nakatus 8000 inimest ja suri 774 inimest.
SARSi epideemia saadi kontrolli alla piirkondade karantiini panemise ja nakatunud isikute isoleerimisega.
Uut koroonaviirust SARS-CoV-2 uurinud teadlased leidsid, et selle geneetiline ülesehitus on SARS-viirusega 86,9 protsendi ulatuses identne.
SARSi puhang suurendas teadlikkust, kuidas viirushaigusi avalikkuses tõkestada. Hongkongis on alates sellest haiguspuhangust avalikke paiku regulaarselt desinfitseeritud ja näomaskid on muutunud igapäevaseks.
Seagripp ehk A(H1N1) (2009–2010)
/nginx/o/2020/03/10/13000008t1h890a.jpg)
2009 ilmus uus gripp, mis teadlaste sõnul pärines sigadelt ja selle tõttu sai nimeks seagripp.
A(H1N1) erines teistest gripiviirustest selle poolest, et enamik nakatunutest olid noored. Samas selle tagajärjel surnutest kuni 90 protsenti olid vanemad kui 65-aastased.
Globaalselt nakatus umbes 1,4 miljardit inimest ja elu kaotas 575 400 inimest.
A(H1N1) näitas, kui kiiresti 21. sajandil viirus levida võib ja et haiguspuhangule tuleb kiiremini reageerida.
Seagripp näitas ära paljude riikide tervishoiusüsteemi nõrgad kohad.
Ebola (2014–2016)
/nginx/o/2020/03/10/13000013t1h784b.jpg)
Puhang algas 2014. aastal Loode-Aafrikas Guinea väikeses külas ja levis naaberriikidesse. Ebola viirus sai oma nime Aafrikas asuva Ebola jõe järgi, mille juures oli esimene nakkuskolle.
28 600 nakatunust suri Ebola tagajärjel 11 325 inimest. Enamik nakatumisi oli Guineas, Libeerias ja Sierra Leones. Ka kaheksa ameeriklasest humanitaartöötajat said Ebola nakkuse, üks neist suri.
Ebola puhang tekitas neis Aafrika riikides 4,3 miljardit dollarit kahju. Nimetatud riigid ei olnud haiguspuhanguks valmis ja nappis kaitsevahendeid, mille tõttu see kujunes pikemaks ja raskemaks.
Ebola viirushaigus on koondnimetus inimeste ja loomade väga nakkavate ja palavikuga kulgevate infektsioonhaiguste kohta, mida põhjustavad mitmed perekonna Ebolavirus viiruseliigid.
Koroonaviirus SARS-CoV-2 ja sellest tingitud haigus Covid-19 (2019 kuni praeguseni)
/nginx/o/2020/03/10/13000030t1hf9b5.jpg)
Uue koroonaviiruse epideemia lahvatas möödunud aasta lõpul Hiinas Hubei provintsis Wuhanis. Arvatakse, et selle alguspunkt oli nimetatud linna mereandide turul. Nüüdseks on koroonaviirus jõudnud rohkem kui 80 riiki, nakatunuid on üle 100 000 ja surnuid rohkem kui 4100.
Suuremad haiguskolded lisaks Hiinale on Itaalias, Lõuna-Koreas, Jaapanis, Singapuris ja Iraanis.
Arstiteadlaste hinnangul võib uue koroonaviiruse nakkuse saada 40–70 protsenti maailma elanikkonnast.
Austraalia rahvusülikooli majandusteadlaste arvutuste kohaselt võib see haiguspuhang võtta elu miljonitelt inimestelt ja tekitada majanduslikku kahju 2,4 triljonit dollarit.
Terviseekspertide sõnul näitas uus koroonaviirus ära 21. sajandi tervishoiu nõrgad kohad.
Maailma Terviseorganisatsioon WHO ei ole uue koroonaviiruse jätkuvat levimist veel pandeemiaks kuulutanud.
Arstide teatel on uuest koroonaviirusest SARS-CoV-2 tingitud haiguse Covid-19 sümptomid sarnased gripi sümptomitega.
Uus viirus tekitab köha, hingamisraskusi ja kõrget palavikku ning levib piisknakkuse teel.