CHUCK NORRIS ⟩ Mees või müüt? Kogu tõde märulitähe kohta, kes ajavat isegi sibulad nutma

Staar, internetifolklooris pooljumala sarnaseks kangelaseks saanud märulinäitleja Chuck Norris tuleb krimisarjas «Walker, Texase korravalvur» telekanalile Duo 5 juba täna õhtul kell 19.00!

Taasavaldame sel puhul 2020. aasta 10. märtsil ilmunud loo.

Alates aastast 2005, mil internetis hakkasid levima Chuck Norrise müütilisi võimeid ülistavad meemid, on kujutelm temast kui superkangelasest kinnistunud sedavõrd, et tegelik inimmees sibulaid nutma paneva vägilase taga justkui kahvatub. Ent kellega siis päriselt tegu on? 

Alustame sellest, et tema tegelik nimi pole üldsegi mitte Chuck (ega ka Charles, ehkki sellenimelised sageli just tollele hüüdnimele reageerivad), vaid hoopis kergelt ladinapärane Carlos Ray Norris.

1940. aasta märtsikuu 10. päeval Oklahomas sündinud tulevane megastaar päris oma perenaisest ema Wilma ning autojuhist, mehaanikust ja teise maailmasõja veteranist isa Ray Dee kaudu nii iiri kui ka tšerokii verd. Nime ei saanud väike Carlos seega mitte hispaania juurte, vaid hoopis seetõttu, et tema isa oli kristlik mees ning nii päris tulevane ekraanitäht nime oma isa lemmikpreestri järgi.

Seinal rippuvast ristikesest polnud aga paraku abi ei pereisa Rayl ega ka tema perekonnal, kui silmitsi tuli seista viinakuradiga: alkohoolikust isa polnud suurem asi mees ning kadus vahetevahel kuudeks joomingutele, jättes perekonna (Carlosel oli ka kaks nooremat venda) hätta, ning lõpuks järgnes ka lahutus.

16-aastane, kidur, häbelik, täiesti ebasportlik ja lisaks viletsate õpitulemustega tulevane Chuck Norris jäi koos ema ja vendadega üksi nii-öelda majaperemeheks ning eluraskused vajutasid alatiseks pitseri ka tema hinge.

Väidetavalt oli just perekonna purunemine see, mis Chuck Norrise äärmiselt endassetõmbunuks tegi, aga andis talle omakorda tõuke end füüsiliselt arendama hakata. Pere kolis Kansasesse, sealt edasi aga Californiasse ning pinnas filmikarjääriks hakkas vaikselt kobenema.

Chuck Norris ja Bruce Lee filmis «Surmamäng» (1978) Foto: Scanpix

Kõrge jalalöök avas Hollywoodi ukse

1958. aastal astus värskelt täisealiseks saanud Carlos Norris USA lennuväkke ning saadeti Lõuna-Korea baasi teenima. Just seal sai ta hüüdnime Chuck ning hakkas huvi tundma idamaiste võitluskunstide, alustuseks karatel põhineva tangsudo vastu. Neli aastat hiljem tsiviilellu naastes asutas ta oma võitluskunstikooli ning asus profitasemel võistlema. Kes soovib Norrise sportlaskarjääriga lähemalt tutvuda, võib tema nime Wikipediasse sisse lüüa, ent ülejäänutele piisab vast kiirest kokkuvõtteski: kui algusaastatel läks karjäär üle kivide ja kändude ning Norrise osaks sai lausa kümme kaotust, siis alates 1968. aastast ei kaotanud Norris enam ainsatki matši. Temast sai USAs üleriigiline karatemeister (kuus aastat jutti!) ning ta krooniti korra koguni maailmameistriks. Kusjuures, Norris oli esimene lääne inimene, kes omandas taekwondo kaheksanda taseme musta vöö. Lisaks tangsudo omale on tal must vöö judos ja Brasiilia ju-jutsus.

Huvi võitluskunstide vastu viis Norrise läbi võistluste 1969. aastal kokku Bruce Leega, kellega neil arenes välja lähedane sõprus. Nii nagu Bruce Leegi, leiutas Norris päris oma võitluskunstistiili, mille nimetas chun kuk do'ks, mis tähendab universaalset teed/viisi/rada.

Chuck Norrisel on isiklik printsiip, mida järgivad ka tema õpilased. «Kui mul inimese kohta midagi head öelda pole, ei ütle ma midagi,» kõlab see põhimõte.

Chuck Norris filmis «Vaikuse koodeks» (1985) Foto: IMDB

Et olid kuumad 60ndad, siis hakkas Hollywoodiski kanda kinnitama huvi kõige idamaise vastu ning nii sattus Norrise õpipoisiks omaaegne superstaar Steve McQueen. Vastutasuks soovitas näitleja oma treeneril (eks õpilane õpetab ikka õpetajat!) filmitööstuses jala ukse vahele saada ning jalaga löömine, nagu võite aimata, polnud Norrisele eriline vaev. Esimeseks filmiks oli 1968. aasta seikluskomöödia «The Wrecking Crew», kus astus üles ka toonane superstaar, 25-aastane Sharon Tate, kes suri aasta hiljem kaheksa kuud rasedana Charles Mansoni jüngrite käe läbi.

Norrise nimi tiitritesse veel ei jõudnud, kuid kõik muutus neli aastat hiljem, kui ta mängis koos Bruce Leega viimase läbimurdefilmis «Draakoni tee». 

1973. aastal, kui Bruce Lee suri, ilmus Norrisel kolmas film ning edasine oli juba ajalugu, nagu öeldakse. Bruce Lee kirstu kandes ta veel ei teadnud, et võtab sisuliselt üle sõbra niši võitluskunstifilmides – pakkumisi hakkas lähiaastail tulema uksest ja aknast. Norris otsustas hoopis, et tahab teha filme, milles on rohkem lugu ja vähem rahmeldamist. Steve McQueeni soovitusel oli ta hakanud MGMis ka näitlemistunde võtma ning kirjutas 1975. aastal oma esimese raamatu «Winning Tournament Karate».

Chuck Norris filmis «Head mehed kannavad musta» Foto: IMDB

Läbimurre peategelasena tuli filmis «Head mehed kannavad musta» (1978), mis teenis vaid miljonilise eelarve juures 18 miljonit dollarit kassatulu, millest kukkus ka Norrisele kena kopikas. Edasi läks nagu lepase reega ning kui keegi varem Norrisest veel midagi ei teadnud, siis 1983. aastal oli tema nimi juba kõigile teada, sest välja tuli spagetivesterni laadne ülemaailmne hitt «Lone Wolf McQuade», mis pani aluse tema kuulsale «Walker, Texase korravalvuri» saagale.

Chuck Norris filmis «Lone Wolf McQuade» (1983) Foto: IMDB

80ndad ja 90ndad tõid veel järjestikku rolle filmides, mille kirev videokassetikaas räägib enam kui tuhat sõna. Imetlegem siis nende väljendusrikkust:

Kuulsuse teine laine

Uue aastatuhande koidik märkis Norrise elus uuemat ajajärku, kus ta hakkas aktiivsemalt tegelema heategevusprojektide ja muu missiooninduse, aga ka uutmoodi äriga, asudes ise produtsendi rolli. Et Chuck Norrise CVga võib maakerale tiiru peale teha, siis peab siingi piirduma üldsõnalise kokkuvõttega: tegemist jagus.

Tuleb aga tõdeda, et vahetult enne netikuulsuse saabumist hakkas Norris tegema juba üksjagu kummalisi valikuid: kui tahta otsida märke hiilgeaegade möödumisest, siis oli selleks tema puhul ilmselt koos näitlejast poja Mike Norrisega 2003. aastal tehtud kristlik film «Süütuse kellad», mis on treileri järgi otsustades vähemalt sama halb kui pealkiri. Sama poeg astus koos isaga üles ka filmis «Delta Force 3» ning osales kokku enam kui 20 filmis, ent paraku temast isale võrdset staari ei saanud.

Kui juba lastest juttu tuli, siis väärib märkimist, et Chuck Norrisel on nendega elus palju tegemist olnud – nii enda kui ka teiste omadega (läbi oma heategevuslike võitluskunstikoolide). Kokku on näitlejal neli ametlikku ja üks sohilaps.

Kaks poega – juba nimetatud esmasündinu Mike ja kaks aastat noorem Eric – sündisid 1962. ja 1964. aastal Norrise esimesest abielust.

Chuck Norris ja NASCARi sõitjast poeg Eric Norris Foto: Scanpix

Olgugi et Norris on kõva kristlane ning vaidleb ka evolutsiooniteoreetikutega, suutis ta oma isa kombel ikkagi abielu lahutada ning saada ka ühe abieluvälise tütre, kelle olemasolu alles aastaid hiljem selgus. 1998. aastal abiellus ta endast 23 aastat noorema modelli Gena O'Kelleyga, kellega tal on kaks last (2001. aastal sündinud kaksikud). Tal on nüüdseks vähemalt 13 lapselast.

Chuck Norris koos abikaasa Gena O'Kelly ja nende lastega «Palgasõdurid 2» esilinastusel 2012 Foto: ROBYN BECK/AFP/Scanpix

Muideks, Norrise poeg Eric sõidab NASCARi ning isa on tema suur toetaja. 

Chuck Norris NASCAR Sprint Cup Series sündmusel intervjuud andmas (2016) Foto: Larry Papke/AP/Scanpix

Pärast 2005. aastat on Chuck Norris läbi elanud tõelise renessansi ning liikus popkultuuris kultustasemele, millesarnast on ehk kogenud vaid paar tema «Palgasõdurite» kolleegi.
 

Chuck Norris filmis «Palgasõdurid 2» (2012), kus astus üles veel terve hulk märulitähti Foto: IMDB

Vaata Norrise-nalja stseeni filmist:

Uue ajastu kuulsus suurendas ka Norrise populaarsust uue põlvkonna seas ning nii näiteks on ta olnud arvutimängu «World of Warcraft» esindusnägu.

Ja mõistagi kerkis nõudlus meemikuninga järele reklaamitööstuses lakke:

Chuck Norris – kirjanik

Kas teadsid, et Chuck Norris on oma elu jooksul kirjutanud riiulitäie raamatuid? Kokku üheksa ning seda erinevatel teemadel, alustades võitluskunstidest ja memuaaridest ning lõpetades poliitfilosoofiaga, millest kirkaim oli kirjutis pealkirjaga «Black Belt Patriotism: How to Reawaken America». Nimelt on Norrisel omamoodi must vöö ka poliitikas ja patriotismis, sest näitleja on vanuigi kirglikuks vabariiklaseks hakanud, toetades Trumpi ja seistes vastu homoabieludele. Soovitame siinkohal siiski kergema kirjanduse juurde jääda ning tutvuda pigem näitleja viimase taiesega, milleks on Chuck Norrise 101 lemmikfakti raamat. Just nii – Chuck Norris avaldas 2009. aastal terve trükise oma lemmikutest naljadest, mis tema enda kohta käivad. Kui see pole kõige ehtsamalt chucknorrislik käik, siis mis üldse on? See mees on elav müüt.

Selle ilmekas tõestus – Norrisel on pikkust vaid 173 sentimeetrit. Aga tundub vaimusilmas hästi pikk, eksole?

Chuck Norrise lemmiknaljade raamat (ilmus 2009) Foto: Amazon

Milline on sinu lemmik Chuck Norrise nali? Kirjuta kommentaaridesse!

Vaata ka: VANAMEISTER 80 〉 30 kõige paremat Chuck Norrise nalja

Muuseas, kas teadsid, et Chuck Norrisel oli päris oma teksapükste bränd Action Jeans.  Püksid tehti muidugi nii, et need hargivahelt suurte jalalöökide peale ei rebeneks. Abiks ikka!

(Rebenevates?) teksades Chuck Norris «Invasion U.S.A.» (1985) Foto: Scanpix

Chuck Norrise Action Jeansi märuliteksade reklaam Foto: Internet